Hülgepüük oli väikesaarte elanikele suur elatusallikas ning hülgeküttimisretked olid väga pikad. “Kaugele merele mindi eistuki paadiga, mida veeti jää peal enda järel nagu kelku. Hülgeliha kaasa ei võetud, sest see oli raske, aga üldiselt noore hülge liha söödi,” räägib Carmen ranniku ja saarte eestlaste eluviisist.

Loe edasi Harju Elust.