Ajakirjanik on enne kah suitsuahje näinud ja suitsuliha tegemist proovinud. Sellepärast oskab ka mõndagi küsida. Näiteks: kas sellisesse ahju lähevad ikka tavalised, meie metsas kasvanud puud?

"Meie suitsetame esiisade kombel," ütleb Marek. "Lepaga. Kuigi huvitava maitse annavad ka pöök ja kirss. Aga neid pole alati saada. Lepp on kindel, esivanemate poolt läbi proovitud. Kasvab meie metsas"

Eestimaine liha

Et mees õigust räägib, kinnitavad kaks suurt lepapuu riita kuuris, suitsuahju kõrval.

"Aga milline see kõige parem liha jõuludeks on", nõuab nüüd ajakirjanik jõulutarkust.

"Liha, mis suitsuahju läheb, on kõik eestimaine, Saaremaal kasvanud," räägib nüüd perenaine Katrin Rebane. "Kindel talu, kellelt ostame. Ei otsi Poolast või veel kaugemalt odavamat liha. Kodumaine peab olema."

Tunnustatud Tootjaks

Praegu on Rebaseonu firmal laiendamine käsil. Euroopa Liidust saadi Leaderprogrammi abil toetust, sellest ehitati uued suitsuahjud. Et aga kõik ka Euroopa Liidu nõuetele vastaks, on suitsuahju kõrvale kerkimas veel abihoone, kus võimalik liha töödelda ja hoiustada.

Perenaine Katrin: "Köök on mõeldud ennekõike liha soolamiseks. Ladu aga eelkõige ikka värske liha vastuvõtuks, kolmas ruum suitsust tuleva liha pakendamiseks."

Nii peab olema - Euroopa Liit ja selle nõuded. Kui kaua aga liha soolas seisab, kui palju soola lisatakse, seda perefirma omanikud ei ütle. Midagi peab ka saladuseks jääma. Nagu heade retseptide puhul ikka.

Aga seda, et suitsus hoitakse liha 24 tundi, pererahvas ei salga - ainult nii saab ehtsat suitsuliha, toidulisanditega rikkumatut.

"Ennem tegutsesime koduköögina, Euroopa mõistes Teavitatud Tootjana," ütleb perenaine Katrin.

Nüüd, peale investeeringuid, pürgib perefirma juba Tunnustatud Tootjaks. See tähendab, et suitsuliha võib müüa ka suurtes kaubanduskettides.

"Eks me selle nimel oleme ikka tööd ka teinud," kinnitab peremees Marek.

Kui varem läks nädalas ahju 400 kilo liha - ja loomulikult müüki kah sama kogus - siis nüüd on kogused kahekordsed. Ja turul küsijaid on.