“Tulevik luuakse alati täna. Homme on hilja” (Charles Dickens)
See riik on meie - meie laste ja lastelaste edu pant, mis tagab läbi aegade eesti rahvuse ja kultuuri säilimise praegustele ning tulevastele põlvkondadele. Eestlaste kombe kohaselt ei saa ükski pidupäev mööduda ilma möödunud võite ja kaotusi analüüsimata.
Jõgevalased pälvivad tunnustust ja on tuntud üle Eesti
Lisaks riigi väärikale sünnipäevale, tähistab Jõgeva linnaraamatukogu 100 juubelit. Eesti Vabariigi President tunnustab sellel aastal riikliku autasu Valgetähe V klassi teenetemärgiga I Eesti naiste tantsupeo ja kohe-kohe 25- aastaseks saava folklooriseltsi Jõgevahe Pere mõtte algatajat Airi Rütterit, kes on ka pärandkultuuri säilitaja ja edendaja Jõgevamaal. Jõgevale on taas toonud tähesära Reena Koll, kes Martin Kutmani mälestusvõistlusel püstitas uue Eesti rekordi teivashüppes. Oleme tänulikud ka Ülo Pärnale, kes annetas oma elutöö - kogutud koduloolised materjalid - Jõgeva linnale.
Koostöö, märkamine ja hoolimine
Vaadakem läheneva Eesti riigi ja Jõgeva linna juubeli eel veel mõttes tulevikku. Uue, jaanuarikuus sündinud võimukoalitsiooni kindel eesmärk on tagada Jõgeva linnale jätkuv areng. Meie väikese linna edu ei seisne poliitilises vastandumises, sest tegelikkuses seisame ju kõik oma linna heaolu eest!
Millised on meie poliitika eelistused? Edasi liikuda saab vaid üksmeele, konsensuse ja koostöö korral, kõik järgnev nõuab otsustajailt - rahva teenritelt - rohkem kuulmis- ja kuulamisvõimet, kompromissivalmidust ja tahet koostööks. Samas ka märkamist ja hoolimist. Kindlasti tuleb senisest rohkem mõelda inimsuhetele.
Meie ühine eesmärk on tegutseda selle nimel, et inimesed ei peaks lahkuma oma kodulinnast ning me saame jätkuvalt olla uhked oma inimeste töövõitude ning linna saavutuste üle. Selleks on vaja iga inimest väärtustada ja hoida. Jõgeval tuleb kõigile linnakodanikele, sõltumata nende soost ja vanusest, tagada kindlustunne ja igakülgne abi. Linnal tuleb suunata enam raha inimkesksuse teenistusse. Võib ju küsida, mille arvelt?
Tõsi, majanduskasv loob võimalused heaolu kasvuks, kuid kõigi inimesteni saab see heaolu jõuda üksnes poliitilise tahte tulemusel. Selle üheks väljenduseks on eelarve prioriteedid.
Eelarve loob enam kindlust perede toimetulekuks
2013. aastal on Jõgeva linna eelarve tuludeks kavandatud 5 321 664 eurot, võrreldes eelmise aastaga on kasv 3,3%. Põhitegevuse kulude kogumaht on 5 030 521 eurot kasvuga 1,1%. Kuna linna eelarve koos seletuskirjaga on avaldatud Jõgeva linna veebilehel ja kõigil soovijail on võimalik saada sealt põhjalik ülevaade, peatun vaid mõnel käesoleva aasta erisusel.
2013. aasta eelarvesse on kavandatud lasteaia kohatasu vähendamine alates pere teisest lasteaias käivast lapsest 50 ja alates pere kolmandast lasteaias käivast lapsest 100 protsenti. Toetatakse Jõgeva linna gümnaasiumiõpilaste toidupäeva tasu.
I klassi astuva lapse toetuse suurus on 128 eurot, sünnitoetust makstakse 320 eurot kahes osas: lapse sündimisel 30 protsenti, ülejäänu lapse aastaseks saamisel.
Matusetoetuse suurus on 100 eurot, mis on plaanis kehtestada käesolevaks aastaks eraldi toetusena.
Suuremad investeeringud: vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine 105 517 ja lasteaia "Karikakar" rekonstrueerimine 480 000 eurot. Selle aasta investeeringute loetelu saab veelgi täiendust: Pae tänava rekonstrueerimine ja kultuurikeskuse mänguväljaku rajamine koos käiguradadega ootavad veel rahastamist 2013. aasta eelarve 1. lisaeelarvega. Töösseminekut ootavad veel B. Alveri muuseumi kinnistu haljastusprojekt koos küüditatute mälestuskivi ümbruse planeeringuga ja Pedja jõe äärse detailplaneeringu koostamine. Arengu eelduseks on seegi, kui suudame tihendada erinevate instantside (Jõgeva linna, maavalitsuse, naaberomavalitsuste jt organisatsioonide) koostööd. Minu esimene kohtumine linnavolikogu esimehena toimus Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševiga.
Asjalikus ja konstruktiivses õhkkonnas vahetasime mõtteid Jõgeva linna arengu teemal. Maavanemal oli põlise jõgevalasena selles osas väga palju häid mõtteid ja tähelepanekuid. Edaspidi toimuvad maavanema ja linnajuhtide kokkusaamised vähemalt kord kuus. Tänan siinjuures veelkord härra maavanemat, kes seoses kiirabivõrgu ümberkujundamisega, kus konkursitingimused võivad soosida suuremaid kiirabiasutusi ja lüüa taas segamini teeninduspiirkondi, astus oma maakonna inimeste huvide kaitseks julgelt välja. Südamlik kummardus Jõgeva inimeste huvide eest seismise eest ka SA Jõgeva Haigla juhile dr Peep Põdderile. Väga oluliseks kujunes meie arutelu koos linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimehe Airi Rütteri ja Puuetega Inimeste Koja eestseisjatega. Selleteemaline arutelu jätkub. Pean oluliseks, et linnajuhtide uksed oleksid meie rahvale avatud. See aitab paremini jõuda inimeseni ja vaid sel moel saame kaasata kodanikuaktiivi otsustusprotsessidesse.
Jõgeva linnal on pikaajaliste traditsioonidega koolid, tegusad ettevõtjad, kindlad partnerid riigiasutuste ja vabakonna näol - väärtus, mida tuleb hinnata ja hoida ning omalt poolt arendada, et töökatele kätele tegevust oleks ja kõrgesti koolitatud Jõgevale tagasi tuleksid.
Jõgeva linn võib olla uhke oma kooliteatri Liblikapüüdja üle, Betti Alveri muuseumi, "Tähetunni", "Tuulelaste" ja Alo Mattiiseni muusikapäevade üle, edukate saalihokipoiste, meeskoori ja Jõgevahe Pere, sajandivanuste puhkpilliorkestri ja raamatukogu üle. Meil on muusikakool ja kunstikool, paljud huviringid igas eas linnakodanikele.
Tervitan teid kõiki meie riigi 95. aastapäeval. See on päev, kus meenutame möödunut, täname tegijaid ja vaatame tulevikku. Tänu kõigile vanema ja noorema põlvkonna inimestele, kelle jõupingutused ja loome on aidanud ehitada Eesti riiki.
Õnne ja armastust meile kõigile!
