Tulevikus võib biogaasijaam kerkida ka Jõgevamaale


Tulevikus võib biogaasijaam kerkida ka Jõgevamaale
Ilmatsalu biogaasijaamFoto: Raivo Tasso, MAALEHT/RAIVO TASSO

Eesti Taimekasvatuse Instituudi aastaseminaril ettekande pidanud Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi biotehnoloogia õppetooli projekti assistent Peep Pitk märkis, et loomakasvatussektorisse, ennekõike piimafarmide juurde rajatud biogaasijaamadel on mitmekülgsed kasutusvõimalused, mis ei piirdu üksnes energia tootmisega. Teadlase sõnul on biogaasijaama ehitamise vastu huvi tuntud mitmel pool Eestis, sealhulgas ka Jõgevamaal, eelkõige Tormas, Sadalas ja Põltsamaa vallas, kirjutab Vooremaa.

Jõgeva kultuurikeskuses peetud aastaseminaril nentis Peep Pitk, et biogaasi tootmist tuleks käsitleda märksa laiemalt kui energia tootmise tehnloogiana. "Ükses selleks otstarbeks kasutatavana on biogaas väga kallis. Esikohale peakski tooma keskkonnahoiu, põllumajandussaaduste väärindamise ja orgaaniliste väetiste tootmise, lisaväärtusena on aga võimaluse toota energiat elektri, soojuse või autokütusena (biometaan). Biogaasi tootmisel nõrgenevad vedel- ja tahkesõnniku hais, väheneb patogeenide sisaldus, kasvuhoonegaaside emissioon hoiustamisel, hävivad umbrohuseemned ja suureneb ammooniumi osakaal üldlämmastikus," rääkis teadlane.  

Eestis valmis viimati biogaasijaam Tartumaal Tähtvere vallas Ilmatsalus. Selle rajas osaühingule Baltic Biogas kuuluv osaühing Tartu Biogaas. "Meie biogaasijaama osanikud pole, kuid anname kasutada oma läga," ütles AS Tartu Agro juhataja Aavo Mölder. "Biogaasijaam avati alles möödunud aasta detsembris ja lõplikke järeldusi on selle efektiivsusest veel vara teha. Küll võib öelda, et aastaid püsinud lägalõhn hakkab ära kaduma, sest tahke sõnnik tehakse vedelaks," lisas ta.

Peep Pitk lisas, et Jõgevamaal võiks biogaasijaama ehitamiseks olla kolm sobivat asukohta. "Enne, kui need konkreetselt välja pakkuda, tuleks teha põhjalikum analüüs ja kohalike farmihoonete paiknemisega põhjalikult tutvuda," lisas ta.

"Meiegi oleme kaalunud biogaasijaama rajamist, kuid ei pea seda praegustes oludes majanduslikult perspektiivikaks," ütles Torma valla põllumajandusettevõtte, OÜ Sadala Agro juhataja Ahti Kalde.

Aastaid tagasi oli biogaasijaama ehitamine aktuaalne ka Põltsamaa vallas tegutsevas osaühingus Viraito. "Leidsime aga, et meie ettevõte on selle rajatise jaoks liiga väike. Võimalik, et tulevikus tekib Põltsamaa piirkonnas ka uusi ideid biogaasi kasutamiseks ja ühiste jõupingutustega suudetakse plaanid ellu  viia," tõdes Viraito juhataja Toivo Kens.

Loe pikemalt Vooremaast.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare