Tunne oma koduvalda
Alustasime nunnakloostri juurest. Rääkisime kloostri rollist ühiskonnas ja Kuremäe või Pühtitsa kloostri rajamisest, mis jääb tõesti aega, mil tsaaririigi Eestimaa kubermangu kuberneriks sai nimetatud vürst Šahhovskoi.
Saime teada, et kloostrit hakati rajama 1885. aastal ning valmis oli ta juba 1891. Huvitav oli seegi, et klooster ei tekkinud siiski päris tühjale kohale. Õigeusklike legendi järgi (sellest on ka pilt kloostri värava juures) leidnud siinsed talupojad 16. sajandil hiietammelt jumalaema
ikooni, mis usureliikviana säilib kloostris tänaseni. Ikoon loovutati maarahva poolt kohalikele venelastele, keda siinkandis siis juba leidus. Kuremäe kloostris on ristitud mitu meil õppivat last, kes sellest ka teistele rääkisid.
Samas on Kuremäe olnud maarahva pühakoht. Muistendite järgi kuhjas hiiemäe Kalevipoeg ise, kui olnud Venemaal käimisest ära väsinud. Mägi olnud talle magamisel peaaluseks ja selleks võetud mulla asemele tekkis lähedalolev Konsu järv. Samuti istutanud ta hiietamme, mis ühe väite kohaselt hakanud kasvama ta maasse torgatud jalutuskepist. Kalevipojaga on seotud ka Illuka valla vapp. Nii mõnelegi olid need legendid uudiseks oma kodukohast.
Praegu mäe jalamil asuv tammepuu on kuivanud. Sellele on kaasa aidanud inimesed, kes on puult koort maha kiskunud, uskudes selle ravitoimesse. On usutud, et puu alla on maetud siin vaenlaste poolt ära raiutud Kalevipoja jalad. Igal juhul on aastasadade vanune puu veel olemas, rinna kõrguselt ulatub ta ümbermõõt üle nelja meetri ning kõrgust on 17 meetrit. Käisime legendi kohaselt ümber puu kolm korda ja soovisime salasoovi, mis pidavat sedasi täituma. Loodame, et varem või hiljem need soovid täituvad. Soovid olid salajased, üks laps, kes selle mullegi usaldas, soovis, et tema peres poleks kunagi nälga, seega ärge siis arvake, et laste soovid on alati lihtsad.
Edasi läksime allika juurde, kust püha allika vesi pidavat tegema nooreks ja terveks ja ilusaks, oli neid, kes viisid seda pudeliga kojugi. Ja selle imettegevale jõule lootsid salamas kõik.
Siis matkasime juba luteri kiriku juurde, mis oli küll suletud, aga erinevused kloostriga märgatavad. Samas on mitmed lapsed ka selles kirikus ristitud ja juttudest tegid nad järeldused, et religioossed traditsioonid ongi erinevad, aga see pole sugugi paha.
Järgmine peatus oli Illuka vallavalitsuse juures, kus meile tutvustati maja, inimesi, kes seal töötavad, räägiti töödest-tegemistest, plaanidest ja sellest, miks vallavalitsust on vaja. Juttu oli ka sõprusvaldadest. Siis tegime koos vallavanemaga pildi ja vallavanem pakkus meile limonaadi, kommi ja küpsist. Kõigile meeldis selline külalislahkus ja sõbralik õhkkond. Täname vallavalitsust!
Lõpuks läksime kooli, kus meid ootas hiline lõunasöök ja seejärel bussisõit koju. Ainult 2. klass jäi koolimajja, et pidada maha oma tex-mex pidu.
Matkapäevaga jäid kõik rahule ja kõik teavad oma kodukohast ka nüüd rohkem.
