Türikad loodavad tulevikus vanast veetornist tähetorni ehitada

Möödunud aastal tekkis mul uitmõte, et Türi vanast veetornist, mis juba aastakümneid täiesti kasutult kultuurimaja pargis seisab, saaks hea tahtmise korral ehitada toreda tähetorni. Sellest võiks kujuneda põnev atraktsioon nii linnaelanikele kui ka külalistele. Rääkisin plaanist vallavanemale, käisime torni selle pilguga kaemas ja mõõtmas ning pidasime plaane idee teostamise võimalikkusest. Selgus aga, et seoses kitsaste aegadega lükkub plaan esialgu kaugemasse tulevikku.

Siis kuulsin, et keegi on Olustveres juba analoogilise ehitise püsti pannud ning koos Pipi-Liis Siemanniga käisime talvel kohapeal tähetorni kaemas. Eurorahade ja valla toel on kohalik füüsikaõpetaja Oskar Noorkõiv vanast silotornist ehitanud igati toreda observatooriumi.

Oskar Noorkõiv jutustab torni saamisloost: „1966. aastal ehitati Olustvere sovhoosi metallist silotorn. Paraku takerdus asi silomassi väljavõtmise lahenduse taha ja juba 1967. aasta suvel oli loomasööt tornis viimast korda. Pärast seda jäi torn kasutamata seisma ajani, mil otsustasin oma perega kolida maale elama." Maal olles tekkis astronoomiahuvilisel füüsikaõpetajal mõte ehitada tähetorn: „Hakkasin otsima materjali ja võimalusi. Oli aasta 1999, kui Olustvere vallavanem soovitas seni kasutult seisnud silotorni Kungla talu õuele vedada." Mõte sai teoks - kevadest sügiseni ja töölt ning koolist vabal ajal ehitas Noorkõivude pere tähetorni. Ehituseks kulus neli aastat. Silotorni osasse ehitati kolm korrust ja neljas korrus monteeriti juurde ühest metallmahutist. Esimesel korrusel on küttekolle tähetorni soojendamiseks ning see on ka tööruum, kus saab füüsikakatseriistu parandada või neid hoopis juurde mõelda ja ehitada. Teisel korrusel tehakse atraktiivseid füüsikakatseid, millest külastajad ise osa saavad võtta. On ju nii, et see, mida kuuled, näed ja kaasa teed, jääb paremini meelde, kui ainult kuulamine. Seepärast ongi tähetorni põhilised külastajad kooliõpilased. Aga on ka palju huvilisi lasteaialastest kuni pensionärideni. Kolmandal korrusel on seintel vaatamiseks süvakosmosepildid, neljandal korrusel - kupliruumis - asub teleskoop. Soodsa ilma korral on seal võimalik vaadelda Kuud, planeete, tähti.

Festivali raames on Orioni tähetorni võimalus külastada 14. mai õhtul. Buss väljub kell 21 kultuurimaja parklast. Soovitatav on osta pilet eelmüügist, sest kohtade arv on piiratud. Sama buss viib külastajad ka Mart Saare majamuuseumisse. Ajalimiidi tõttu tuleb teha valik, kas soovite külastada tähetorni või muuseumi.

Loodan väga, et ka Türil tähetorni idee kunagi teoks saab. Et vähemalt osa plaanist teostuks, otsustasime alates sügisest käivitada Türil astronoomiaringi, kus saavad koos käia kõik, keda huvitavad universumiavarused. Leader-programmi projekti abil muretsesime loodavale ringile juba põhivarustust - öise vaatluse teleskoobi ning päikeseteleskoobi. Ringi juhendajaks saab Sven-Erik Enno, kes õpib Tartu Ülikooli doktoriõppes loodusteadusi. Esimesed astronoomiaringi vaatlused teleskoobiga toimuvad 13. mai õhtul kell 22 Türi järve ääres. Vaatlust aitab teha astronoom Indrek Kolka.