Relvarahu mälestushetke taastas üldrahvalikuna Eesti Muinsuskaitse Selts 1990. aastal. Sellest ajast on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval süüdatud mälestusküünlad kõikide vabadussõja ausammaste juures. Nii nagu igal aastal, seisatavad inimesed ka täna kirikukellade helina saatel, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.

3. jaanuar on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ning see päev on Eestis kuulutatud ametlikuks lipupäevaks. 13 kuud kestnud Vabadussõjas sai Eesti poolel surma ligikaudu 5000 ja haavata ligikaudu 14000 inimest. Vabadussõja ohvrite hinnaga oli Eesti kindlustanud endale püsimajäämise.

Vabadussõjas võidelnute mälestuseks asetasid lilled Järva maavanem Tiina Oraste, Türi vallavanem Aivo Prüssel ja Memento Järvamaa Ühenduse esindaja Lembit Leinjärv ning Kaitseliidu Türi malevkonna ja Noorte Kotkaste Järva Maleva esindajad.
Sõnavõttudest jäi kõlama vajadus teada ajalugu ning oskus hoolida oma maast ja rahvast.

Mälestustseremoonia lõpetas pühasõna ja õnnistusega kirikuõpetaja Teet Hanschmidt.

3. jaanuaril 1920. aastal jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919. aastal sõlmitud vaherahu, millele järgnes Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingu allakirjutamine 2. veebruaril 1920. aastal Tartus.

Veel fotosid leiad SIIT.