Kui kevadel, esimesel tutvustuspäeval, olid mõned toad veel sisustamata ja külalisi polnud, siis nüüdseks on töö käivitunud. Juhataja Epp Sägale lisaks töötab nädalaste vahetustega maja perenaisena Katre Kasemaa ja administraator-turundajana Kaisa Parm.

Kaisa ei pea paljuks Tartust siia tööle käia. Abaja küla Otsa talu viburada ehk OÜ Turismitalud on alles loomisel, kuid tegijad on indu ja ideid täis. Imbre Jõgimar ja Triin Volens, kes ise õpib alles maaülikoolis loodusturismi, on ettevõtmise oma südameasjaks võtnud. Aasta tagasi pealinna külje alt Abajale elama asudes oli plaan kohe PRIAsse projekt kirjutada ja sealt saadigi 79 617 eurot, millega valmis ehitada elumaja seminariruumidega, sepipada, käsitöökoda. Külastamispäeval olid sepikoda ja käsitöömaja juba valmis, ehitustööd käisid majas, kus peagi peaks olema katus peal.

Üle kuue hektarilisel kinnistul on maha märgitud 14 vibulaskmispaika erinevate lindude ja loomade kujutistega, mis peaks vastu pidama vähemalt viis aastat. „Kui inimene tuleb, anname talle kolm noolt ja vibu ning iga sihtmärki on võimalik siis kolm korda lasta. Tekib hasart, olen selles veendunud," kõneleb Triin.

Toomas Tammik OÜ-st Ahtja (Matkapesa kaubamärgi all) alustas oma kanuu ja - jalgrattamatku alles käesoleval kevadel ja peab kogetut sügiseks igati õpetlikuks. „Loomulikult oleks tahtnud rohkem külastajaid, kuid ega esialgu ei oska ju hinnata rändajate arvu. Suurim grupp on olnud 40 inimest, väikseim, kellega tasub tegelda, on 6 matkajat. Kanuudele minnakse neljast kohast, võimalik on sõita vaid mõni tund ja mõni kilomeeter kuni mitu päeva - kuidas soovi on. Üks grupp tahtis täiskomplekti, sõitu kanuul, lõunat, edasi jalgrattamatka Norra allikatel ja ööbimist Vaol. See oleks parim meile kõigile, kui viibitaks meil kauem ja tegeletaks mitmes kohas," kõneleb noor ettevõtja.

Jarkko Artilahti Ervital on mõisa korrastamisega tegelenud juba 10 aastat. Mõned aastad tagasi võttis ta südameasjaks lähedalasuva Hollandi tüüpi tuuliku ja kõrvalasuva möldrimaja korda teha. „Lootsin juba tänavu kevadel nad külastajatele avada, kuid tuulikule ei leia praegu vajalikus mõõdus veskikive ja jahvatamismasinat, mõningased viivitused on tulnud ka möldrimaja avamisega.

Aga huvi tuntakse, kuigi ma pole reklaami teinud. Oma 200 inimest on siin sel suvel vaatamas käinud," kõneleb ettevõtlik mees. Ta tahab pakkuda inimestele võimalust veskis jahvatatud jahust saiakesi ja leiba pakkuma hakata.

Võtmesõnaks on koostöö

Kõik tegijad on seda meelt, et ei tuleks kuidagi välja, kui iga ettevõtja nokitseks omaette ja oleks kade ning ei soovitaks siinses piirkonnas veel kedagi külastada või midagi ette võtta, vaadata. Vaid nii on tegevus tõhus ja arvatavasti tullakse ka edaspidi siia.

 „Inimene tahab midagi uut ja huvitavat kogeda, siinseid paiku näha, hästi süüa ja miks ka mitte magada. Seda kõike meie vallas juba saab. Väga väiksel maa-alal on meil maakonna ainus looduslik järv Väinjärv, jõed, sood, võimalus sportida, meelelahutust korraldada ja süüa ning magada," kõneleb Toomas Tammik. Tema sõnul on see üpris haruldane. Praegu tehakse koostööd toitlustamise osas Kilplaste teemapargiga, kes tellimisel toob toidu kohale. Koerus on söögikohaks ka Janune Kägu ja peagi avatav Karin Suviste kohvik.

Pubi Janune Kägu omanik Pille Pottmanni sõnul jättis tänavune vihmane suvi oma jälje turistide voole. „Võrreldes eelmise aastaga oli turiste, kes siia kanti uudistama tulid, palju vähem. Eriti andis tunda jalgratturite vähesus sel aastal. Põhilisteks turistideks ikka soomlased ja nad peatusid hostelis keskmiselt kaks ööd. Ära nimetatakse meie head asukohta Eestis ja siit võeti ette väljasõite üle Eesti." Toitlustatavaid gruppe oli Pottmanni sõnul aga vähem kui eelmisel aastal. Nagu Vao külalistemajagi tunnistas, oli suvi selle poolest väga töine, et kuna Koeru ehitab, siis põhiliselt majutati ehitajaid ja haljastajaid.

Koeru abivallavanem Ülle Jääger tundis heameelt, et Koeru vallas on hoogustunud turismiettevõtjate tegevus. „Koostööd on alati kasuks kõigile ja meie saame aidata ettevõtlikke inimesi kokku viia." Veel rõhutas ta, et kindlasti on palju potentsiaali kasutamata.

Olgu see muuseumi, kiriku, ürituste, nüüd tühjaks jäänud kõrtsihoone ja muude erinevate teenuste koha pealt. Peagi aga esilinastub sel suvel valminud Koeru, Kareda ja Järva-Jaani valdade turismiobjekte tutvustav reklaamvideo, mis valmis turismiettevõtjate koostööna.