Türki välja rännanud Tombergite järglased käisid oma kunagist kodukohta vaatamas

Selle aasta suvel pöördus Alfred Indrikson Väike-Maarja muuseumisse leidmaks siitkandist sugulasi. Tema vanaema Elisabeti isa Toomas Tombergi pere oli siitkandist 1885. aastal välja rännanud äsjases Vene-Türgi sõjas Türgilt vallutatud Karsi maakonda.

Indriksonid olid Karsi välja rännanud Põltsamaalt. Muuseumi juhataja Marju Metsman juhatas teda võtma kontakti Vao külas elavate Tombergitega. Pea olidki Alfred ja Niina Indriksonid Vao külas Selja talus. Tutvusime üksteise põlvnemisahelaga, esialgu sugulust ei tuvastanud. Saime neilt kingiks Rootsis töötanud eestlase, keeleteadlase Aarand Roosi raamatu „Jumalaga, Kars ja Erzurum. Türgi eestlaste ajalugu". Sellest raamatust on võetud ka väljarändamise lugu.

Käisime ka tema eellaste kodukohas Kaarma külas. Seal tutvustas meile Hanno Tamm Tisleri talu-muuseumi vanade tööriistade väljapanekut.

Temalt saime teada, et Kaarma mõisa maadel hakati talusid välja mõõtma 1880-date aastate algul. Ka endiste vabadikekohtade maid ja maju võeti talude alla ning müüdi (uutele) omanikele. Nii mõnigi talupere või vabadik jäi maata ja pidi otsima muud tööd või siirduma mujale. Hanno Tamm osutas ka põlispuudele varasemate võimalike vabadikuperede asukohas.

Edasi uurisime meie perekondade lugusid kirikuraamatute, hingeloendite ja interneti genealoogiauurijate portaali GENI abil.

Väike-Maarja kihelkonna perekonnanimede panemise raamatus on kirjas, et Kaarma mõisas pandi 1835. a perekonnanimi Tomberg Karlile, tema naisele Lenole, tütrele Kaiele ning poegadele Jaan, Tomas ja Karl. Kirikuraamatutes ja hingeloendites on kirjas, et Kaarmal elanud Karl Tombergil (1782- 1845) oli poeg Jaan (1809-1855) ja temal omakorda poeg Toomas. Toomas Tomberg oli sündinud Kaarmal 1844. a ja abiellunud 1875. a Leno Willemi tütar Trompeteriga Lasinurmelt. Nende lapsed Anna Marie (1876) ja Katerina Rosalie (1879) on aga sündinud Koonu külas, poeg Karl Georg (1882) Rakveres, kust 1885. a rännati välja Türki. Tütred Elisabet (1888) ja Maria (1889) on aga sündinud praeguses Türgis Karsi maakonna Uus-Estonia külas. (ka Novo-Estonskoje, nüüd Karacaören). Karsi linn asub praegusest Armeenia piirist 60 km edelas.

Ümberasujad paljudest Eestimaa paikadest asusid Rakvere linnast teele 22.04.1885 kümnest vagunist koosneva ešeloniga. Umbes 300-st inimesest jõudis Karsi lähedale rajatavasse Novo- Estonia asundusse 84 peret ehk 282 hinge. Pikast teekonnast väsinud, haiged ja majanduslikult äärmiselt nõrgad ümberasujad said kroonu poolt esimese aasta jooksul 10 kopikat hinge peale söögiraha. Igale perele anti veel 200 rubla abiraha ning külviks 7 puuda nisu ja 5 puuda otri iga hinge peale. Küla asukohaks valiti lagendik 5 km kaugusele Karsi linnast ja jõest, ühe madala veega jõekese äärde, kus sel ajal kasvas palju puid ja põõsaid. Küla asutamise kuupäevana esineb 19.05.1886. Maad võidi võtta nii palju kui jaksati künda. Esimesed aastad oldi maksuvabad. 1910.-datel elas külas üle 300 eestlase. 1912 ehitati kirik-koolimaja. 1918. a kevadel lahkusid Vene väed ja tulid türklased.

Suur osa eestlastest asus ümber (põgenes) Põhja-Kaukaasia Liwonia külla, Abhaasiasse Salme ja Sulevi külla. Maist 1919 kuni novembrini 1920 valitsesid Karsis armeenlased, edasi siiani türklased. 1970. a oli Karacaöreni külas 67 eestlaste ehitatud elumaja. Eestlasi oli külas 1969 - 50, 1975 - tosina jagu, 1985 - 1 pere.

Toomas Tombergi poja Karl Georgi kohta andmeid pole, tütarde järeltulijad on enamjaolt jõudnud tagasi Eestimaale ja saanud siin tuntud tegijaiks. Anna Maria Tombergi Abhaasias Salme külas sündinud tütretütretütar Lilli Sapar on lõpetanud astronoomina Kaasani ülikooli, kaitsnud doktorikraadi Tartu ülikoolis ja töötab Tõravere observatooriumis.

Elisabet Tomberg abiellus Karsis Jüri Indriksoniga. Jüri Indrikson oli sündinud 1880. a Neanurmel Põltsamaa kihelkonnas. 1885. a rändas perekond Karsi. Jüri ja Elisabeti poeg Vladimir, Alfredi isa sündis Karsis 1908. a. Esimese maailmasõja ajal siirdus perekond Põhja-Kaukaasiasse eestlaste asundusse. 1938. a Jüri hukkus (represseeriti).

Alfred sündis 1935. a Liwonia külas Krasnodari krais. Alfredi vanemad olid mõlemad kooliõpetajad. 1945. a tuli perekond Eestisse. Alfred lõpetas Tallinna polütehnilise instituudi ja töötas mehhaanikainsenerina. Abielust Niina Olmrega poeg Vladimir on õppinud Tartu ülikoolis fi loloogiat ja elab ning töötab Rootsis. Alfred Indrikson oli 1959. Eesti meister teateujumises ja kuulus 1955-1960 Eesti koondisse. Alfred on säilitanud siiani sidemed Türgi eestlastega. Suvel käis neil külas Valeria Aalbok Istanbulist oma tütardega. Valeria kaks poega elavad aga praegugi Karsis. Valerialt on saadud pilt Karsi kirik- koolimajast.

Alfredi 1937. a sündinud vend Viktor Indrikson on samuti lõpetanud TPI. Ta oli mitmekordne Eesti meister veepallis. Abielust meisterujuja Ulvi Voogiga sündinud kaksikud tütred Kaja ja Kaire on samuti meisterujujad ja EM-il medaleid võitnud. Kaja lapsed ujumistreeneri Riho Aljandiga, kaksikõed Triin ja Berit ning vend Martti on perekonna traditsiooni kohaselt maailmaklassiga ujujad. Väärib tähelepanu, et äsja tippspordist loobunud 28-aastane Triin Aljand siirdub treeneritööle Türgimaale Ankara uude ujumiskeskusse. Siirdub Türki - maale, kuhu tema esivanemad rändasid välja 127 aastat tagasi ja elasid seal ligi 30 aastat kuni Esimese maailmasõjani.

Tore oli teada saada, et Eesti tuntumate ujujate Indriksonide-Aljandite dünastia juured ulatuvad Väike-Maarja kihelkonda Kaarma külla.

Minu, Eino Tombergi emapoolsed esivanemad on elanud Vao külas üle Põhjasõja aegsed nälja- ja katkuaastad ning saanud siin nimeks Tanneberg.

Minu isapoolsed esivanemad Tombergid on olnud möldriteks Anija mõisas Viru-Nigula kihelkonnas ja Koonu mõisas Väike-Maarja kihelkonnas. Mõlema veski paekivist kehandid on säilinud ja teelt hästi nähtavad. Minu vanaisa vanaisa Jakob (1811-1872) võttis naiseks Mari Dengo Vao küla Uustalu talust ja tuli Koonust Vao külla elama 1839. a. Jakobi poeg Juhan (1838-1917) oli algul Vao külas Juhani talus sulaseks, 1862. a juba peremees ja ostis 1885. a talu mõisalt päriseks. Olen sündinud Väike- Maarjas Tarvitajate Ühisuse ärijuhi ametikorteris (praegu ehitusmaterjalide kauplus) 1930. a ja elanud Vao külas Juhani talus aastatel 1940-1949. Selja talu pärandas mulle ristiema Linda Veisberg 1996. a ja tänaseks on saanud sellest perekonna maakodu.

Täiendavad suguvõsa uuringud minu sugulust Alfred Indriksoniga ei tuvastanud, küll aga leidis Alfredi abikaasa Niina Indrikson-Olmre, et on kaugelt sugulane (pigem hõimlane?) Imbi Tomberg-Lättiga. Mõlemate esivanemad on pärit Kose kihelkonnast Harjumaal ja suguvõsad on põimunud 5-6 põlvkonda tagasi.

Arhiivide kasutamine interneti kaudu on tunduvalt avardanud koduuurijate võimalusi. Populaarseks on saanud oma sugupuu kokkuseadmine. Hoolikamad on oma sugulaste kohta kirja pannud ka elukoha, tegevusala, hariduse ja muid inimest iseloomustavaid andmeid. Kiiduväärt on eriti need uurijad, kes sugulaste leidmiseks võtavad ette reisi oma eellaste kunagisse kodupaika. Indriksonide külaskäigu kaudu saime uusi fakte Väike-Maarja kihelkonna ajalukku, et siitmailt rännati välja ka Türki. Saime teada mitmegi laiemalt tuntud inimese kohta, et nende juured ulatuvad meie maile. Suur tänu neile!

Eino Tomberg
30.09.2013