Türklased lõid Peetri lasteaia rahval jalad alt: Pakutu ületas igasugused ootused
Kuna Comeniuse projekti teema oli traditsioonilise toidu tutvustamine, siis olid esimesed päevad sellesisulised. Esimene kokkusaamine toimus õhtusöögil, kuhu kõikide riikide meeskonnad liiklusummikute tõttu kahjuks ei jõudnud. Kohalejõudnutele avanes restoranis pilt lauast, kus kogu vaba pind oli kaetud erinevate roogadega. Istet võttes sai omavahel tutvutud ja pisut juttu aetud, kuni tulid kelnerid uute taldrikutega. Kohaliku kombe kohaselt laoti need siis üksteise peale virna, sellist lauakatmisviisi nägid paljud esimest korda.
Mõõga väljatõmbamist sai nautida kuus korda
Õhtusöögi kõige põnevam osa oli pearoa serveerimine. Selleks toodi lauale pikad puust liuad lavašiga. Seejärel tulid kelnerid mõõkadega, mille ümber kebab ning peal lamba- ja kanalihatükid. Sealiha Türgis ei sööda. Mõõga väljatõmbamine oli omaette vaatamisväärsus, seda sai nautida lausa kuus korda. Õhtusöögil tutvusime veel kohalike maiustustega ning ehtsa Türgi kohviga, mille maitse päevade edenedes talutavamaks muutus. Õhtusöögi ajal sai korraks ka tõsiselt rõõmu tunda, et Eestis kehtib seadus, mis keelab suitsetamise avalikes kohtades. Üsna võõras oli vaadata naaberlauas õhtustavat perekonda, kus pereisa ja mõned naissoost liikmed söömise vahel suitsetasid. Õhtusöök oli muljet avaldav ja kohalikud toidud väga maitsvad, selles veendusime järgmistel päevadel üha enam.
Teine päev Türgis algas töiselt. Selleks päevaks oli planeeritud rahvuslike toitude tegemine ja tutvustamine. Enne aga sai iga meeskond ehtsate kokkade juhendamisel Türgi toitu valmistada. Menüüs oli läätsesupp, kanaliha puuviljadega ja riisipuding. Igaks juhuks segati kõikide meeskondade toidud lõpuks ühisesse patta, et õppinud kokad saaksid üle vaadata ja parandada, mida vaja.
Eestlaste trump oli must leib
Seejärel alustas iga riik oma toidu valmistamist. Eesti rahvustoitudena olime välja valinud kiluvõileivad, kartulisalati ja kama.
Laualt ei puudunud loomulikult ka kodus küpsetatud rukkileib. Leiva vastu tunti tõsiselt huvi, Kaari sai leivavalmistamist korduvalt tutvustada nii kokkadele kui ka erinevate riikide meeskondadele. Sama palju huvi äratas Gerli, kes kilu puhastas. Seda tegevust jäädvustati kümnetele fotodele. Kui kõik lõpetasid, tutvustati vastastikku toite ja siis asuti degusteerimise juurde.
Õnneks olime eelmisel õhtul harjutanud, kuidas erinevaid roogi vähestes kogustes manustada. Iga riik pakkus midagi sellist, mida tahaks hiljem kodus järele proovida, seepärast vahetasime hiljem retsepte. Peab veel mainima, et kõik osalejad said peakokalt kirjaliku toiduvalmistamise sertifi kaadi, nii et kel vaja Türgi toitude diplomeeritud valmistajat ...
Türklaste programm pani korraks hirmu tundma
Hotelli seminariruumides toimusid mitmed koosolekud, kus tehti kokkuvõtteid tegevustest, mida lasteaiad olid eelmisest kohtumisest saadik korraldanud. Anti tagasisidet ka lastevanematele tehtud küsitluse osas.
Õhtul saime tantsuteatri külastusel kultuurilise elamuse, mis kauaks meelde jääb. Lisaks näitlejate meisterlikkusele, visuaalsetele efektidele ja kostüümidele andis etendus „White Rose" ülevaate Ottomani ajaloost ja peaaegu kõikidest erinevatest rahvuslikest tantsudest. Ja kui sõjastseenis mõõgad sädemeid pildusid või vibu kõrva ääres plaksatas, pani see korraks hirmust võpatama. Tantsijannade graatsiat ja väljendusrikkaid käsi-jalgu vaatasime aukartuse ning kadedusega.
Kultuuriprogrammi Türgis täiendas neljapäevane linnatuur, kus külastasime põhilisi turismiobjekte. Käisime Sinises Mošees, kus saime põhiteadmisi moslemite palvekommete kohta; Hagia Sofia muuseum-basiilikas oli näha erinevate usundite tunnuseid (kasutatud nii mošee kui ka kirikuna); Topkapi palees tutvusime sultanite kuldsete troonide ja kalliskividega ning tutvusime maa-aluse basiilika tsisterniga, mis vanasti Istanbuli puhta veega varustas. Külastasime ka Grand Bazaari, millest ettekujutuse saamiseks tuleks koha peale minna. Eurooplaste jaoks olid kauplemistavad igatahes üsna väsitavad, kuid odavat ja huvitavat leidis sealt vist igaüks.
Lõpuks jõudsime ka Türgi lasteaeda
Võõrustajad tutvustasid meile ka oma lasteaeda. Saime viibida tegevuste juures kolmes erinevas rühmas. Lasteaed oli üsna sarnane meie lasteaedadele: palju värve, laste tööd seinu kaunistamas, üks suur ruum mängimiseks ja laudade taga tegutsemiseks. Igas rühmas oli 21 last ja lastega tegeles õpetaja koos kahe abilisega.
Nägime palju käelisi tegevusi ja saime ka ideid oma töös kasutamiseks. Tegevustes tehti lastega palju rütmilisi harjutusi, lastel oli kasutamiseks erinevaid pille. Lasteaias õpetatakse lisaks muusikale ka rütmikat ja rahvatantsu. Viieaastaste laste töövihikud (neid oli mitu erinevat) tekitasid küll poleemikat, arvude rida ja arvutamistehted 20-ni tundusid meie kõigi jaoks rasked.
Lasteaias viibitud aeg jäi lühikeseks ja teavet väga palju lasteaia kohta ei saanud, põhiline oli see, mida oma silmaga nägime.
Jutust tuli välja, et tööl käiakse iga päev ja õpetaja saab valida, kas teeb pika või lühikese päeva. Lapsed lasteaias ei maga, nende päevad on ka lühemad kui meil. Kogunesime lõpuks saali, kus nautisime esinemist ja õppisime kohalikke tantse. Muljeid jagades leidsime, et lasteaiad on erinevates riikides enamasti sarnased, alati armsad, sõbralikud ja avatud.
Reis oli igati tore ja huvitav. Meeldivas seltskonnas möödus aeg kiiresti ja kogemusi saime juurde kõik. Suur tänu lastevanematele, kes meid leivaküpsetamisel aitasid. Õnneseente rühmast Laura S. ema Kadi ja Silmarõõmude rühmast Maarja ema Eneli, aitäh teile!
