Kurikaelad püüavad pangakaartidelt raha kätte saada peamiselt kolme kanali kaudu, lootes seejuures kaardiomaniku ettevaatamatusele ja heausklikkusele. Väga levinud moodus on kaardiandmete kopeerimine pangaautomaadis (nii sularahasisse- kui väljamakseautomaadid, makseterminalid) spetsiaalse seadeldiseabil «koorides» ehk skimming, kus «kaaperdatud» andmetega tehakse võltskaart. Teine viis on andmete õngitsemine ehk phishing, kus näiliselt panga või mõne muu usaldusväärse asutuse saadetud e-kirjas palutakse näiteks uuendada oma kaardiandmeid, ning kolmandaks pahavarad, mis poevad arvutisse näiteks e-kirjaga saadetud nakatunud faili abil või meelitatakse inimest veebilehelt viirusega dokumenti alla laadima.

Kui inimene satub andmete kopeerimise ohvriks, ei ole tema juhtunus süüdi ja sellisel juhul tagastab varastatud raha pank. Skimmereid kasutatakse pangakaardi magnetribal paiknevate andmete kopeerimiseks nii meil kui mujal maailmas. Eestis Turvaline kaardikasutus eeldab ettevaatlikkust ja tervet mõistust on juhtunud, et kaardiandmeid koguti pikema aja jooksul ja jõululaupäeva hommikul võeti raha välja ühe ja sama kaardiga kümnetest erinevatest pangaautomaatidest.

Andmete kopeerijad kasutavad sageli pühadeperioodi, mil inimesed sooritavad tavapärasest enam oste ja võltstehingute avastamiseni võib minna rohkem aega. Seetõttu tasub oma kontojääki ja tehinguid aegajalt kontrollida.

Madal limiit, väiksem kahju

Võimalike kaardipettuste vastu on kaitse suurem näiteks siis, kui inimene on seadnud oma kaardikasutuse limiidid piisavalt madalaks. Kui väga tihti ei reisita või suuremaid oste pole plaanis, tasub hoida kaardi kasutuslimiit igapäevaseks kasutamiseks vajalikul mõistlikul tasemel. Siis ei saa kopeeritud andmetega kaardilt samuti rohkem raha välja võtta kui seatud limiidi ulatuses. Mida madalam limiit, seda väiksem on võimalik kahju.

Viimasel ajal on ka Eestis suhteliselt levinud andmete õngitsemine ehk phishing, kus näiliselt ehtsas mõne panga või tuntud ettevõtte (Apple, Amazon, PayPal jt) nimel saadetud e-kirjas palutakse uuendada krediitkaardi andmeid. Tihti on need kirjad kujunduslikult veenvad, kuid selliste juhtumite puhul ei tohi kunagi oma kaardiandmeid uuendada, vaid tuleb lähtuda kainest mõistusest ja kõigepealt mõelda. Esiteks - kas inimesel on andmeid küsiva asutuse, e-poe või pangaga mingi seos? Lähemalt võiks vaadelda ka kirja vormistust- kas see on õigekirjaliselt korrektne ning kirja sisu loogiline. Näiteks oli Eestis sel aastal juhtum, kus maksuameti nimel saadetud kiri kubises trükivigadest ja kirjas sooviti kaardi andmeid, et tagastada inimesele ligi 6000 Eesti krooni. Eesti võttis euro kasutusele juba aastal 2011, seega peaks sellised ilmselged vead äratama kahtlusi. Enamasti on igal asutusel ja ettevõttel ka infotelefon, millele helistades saab teada, kas nad on palunud andmete uuendamist või mitte. Paariminutiline telefonikõne võib päästa suuremast rahalisest kahjust.

E-kaubandus kogub tuure

Järjest kiiremini arenev e-kaubandus annab inimestele mugava võimaluse sooritada oste asukohast sõltumata. Algajal e-poodlejal tasub alustuseks uurida kaupmehe tausta, eriti, kui meelitava pakkumisega e-pood on täiesti tundmatu. Selleks tasub teha väike taustauuring, guugeldada ettevõtte ja poe nime, küsida oma tutvusringkonnast, kas keegi on sellelt leheküljelt midagi tellinud, uurida foorumitest.

Iga e-poe veebilehel peab kindlasti olema järgmine teave: ettevõtte nimi ja asukoht; e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul pöörduda; kauba tarneinfo ja tagastamise, pretensiooni esitamise ning garantii tingimused. Kui neid andmeid ei ole, on soovitatav ost jätta sooritamata. Veel tasub hinnata, kas e-poe pakkumine on ikka usutav. Näiteks, kas paarikümne euro eest pakutav 100-milliliitrine originaalparfüüm saab ikka originaal olla, kui tavapäraselt on selle maksumus kordades suurem.

Kui ost on juba sooritatud, on kauba kvaliteedi vaidlustamine Tarbijakaitseameti vastutusalasse kuuluv vaidlus kaupluse ja kliendi vahel, ning tehingut pangas vaidlustada ei saa.

Arvutikasutuse üha laiem levik koos vähese teadlikkusega internetis toimetamise turvalisuse põhitõdedest ning vähene keeleoskus viivad sageli olukorrani, kus inimesed jagavad kergekäeliselt oma kaardi andmeid ja saavad seeläbi rahalist kahju. Selliste juhtumite puhul on tegu raske hooletusega ja inimene vastutab ise oma tegevuse eest. Seetõttu tasub pigem olla umbusklik ja oma andmeid esimese hooga mitte edastada. Tasub mõelda, kas üllatuslik lotovõit, mille kättesaamiseks tuleb edastada oma kaardiandmed, on ikka ehtne, kui inimene ei ole lotot mänginudki.

Oma raha parima kaitsmise eelduseks on inimese enda tähelepanelikkus ja turvalise kaardikasutuse rusikareeglid: PIN-kood ja kaardiandmed tuleb hoida salajas, kontoseisu ja kaarditehinguid peaks regulaarselt jälgima, oste tuleks sooritada vaid usaldusväärsetest e-poodidest. Iga võimaliku kahtlase tehingu korral tuleks sellest kohe teavitada oma kodupanka. Inimese enda, panga ja kaardiorganisatsioonide koostöös on suuremad võimalused raha kaitsmiseks ja kahjujuhtumite kiireks lahendamiseks.