Ühe filmi sünnilugu: loodud paigad kadusid pärast filmimist taas
Pinged püsisid maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel. Film põhineb balti- saksa kirjaniku Oda Schaeferi (1900-88) mälestustel, milles ta kirjeldab külaskäiku perekonna mõisa Eestis. Saksa aristokraadid olid pikka aega valitsenud Baltimaid. Ajapikku kuhjusid pinged eesti ja läti mässumeelsete ning sakslaste vahel, kes kartsid võimu kaotamist. Lisaks püüdsid venelased piirkonda oma kontrolli alla saada. Seega režissöör Chris Kraus avab põneva pildi 20. sajandi ajaloost, millele lisandub põnev armulugu (üheks osatäitjaks eesti näitleja Tambet Tuisk). Vahemärkusena peab mainima, et kirjanik Schaefer osutus hr. Krausele vanatädiks.
„Polli päevikud" võtted toimusid 2009. a Pärnumaal, Varbla vallas, Matsi rannas. Filmi võttepaigaks oli merre vaiadele püstitatud mõisahoone. Film oli euroopa üks kallimaid. Režissööri Chris Krausi esivanematele kuulus kunagi Põlula mõis Lääne-Virumaal. 1993. a külaskäigu ajal oli mõis räämas ja lagunenud. Kontrast oli võimas, sest suguvõsas oli räägitud mõisast, kui ilusast paigast. Seal tekkis Krausil mõte teha film, kus ajaloo kulg ja olnu allakäik oleks olnud silmanähtav. Aga elu läks edasi ning 1990-ndate aastate lõpus oli Põlula mõis renoveeritud ning tuli otsima hakata uut võttepaika. Ligikaudu 5000-st mõisast Baltimaades, Poolas, Ida-Preisimaal ja Soomes ei leitud sobivat kohta. Lõpuks ehitati Matsi randa merre võttepaigaks sobiv häärber. Filmis kajastuv periood on „must auk" eesti ajaloos, samas oli see aeg peaaegu küps selleks, et eestlased võiksid oma maad juhtida ja valitseda. Balti-saksa perioodi on vähe kajastatud, teame küll mõisate põletamist, maade võõrandamist, kuid ei midagi olulist tollest ajast: kultuurist, majandusest, haridusest ja valitsevatest oludest. Öeldakse, et filmi pani käima balti-saksa perekond, eesti mässaja ja vene sõjavägi. Seepärast tasub vaadata saksa-austria ja eesti koostöös valminud filmi „Polli Päevikud". Eks aeg näitab, milline on filmi väärtus erinevate rahvaste ja kultuuride jaoks. Juba praegu on film saanud mitmeid auhindu.
Filmi tegijad, osatäitjad elasid ajavahemikul märtsist septembrini Varbla Puhkeküla Ranna motellis. Motelli peab perekond Sabiin. Heino Sabiin lõpetas 1978. aastal kutsekeskkooli I lennu, abiellus samal aastal Kivi-Vigalast pärit Marika Hiibusega. Vigala järel läksid nad abikaasa kodupaika üles ehitama. Nüüdseks perepea mitmete firmade juhatuses: tegeledes puidu varumisega, töötlemisega, turismindusega (majutusega). On tuntumaid ettevõtjaid Pärnumaal, majutusettevõtetest kuulus 2007- ndal Eesti TOP 5-sse. Abikaasa juhib kohalikku Varbla valla volikogu. Valla elu häirib elanike vähesus, teisalt ka tööjõupuudus. Allakirjutanu võtab kohalikust elust kuuldu kokku tuntud väljendiga: kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Edu nimetatud perekonnale, sest selleks suveks peab valmis saama konverentsihoone. Tegutsemishoogu neil igatahes jätkub.
Pildil kujutatud mõisahoonet aitas Heino firma üles ehitada ning sügisel tuli lammutada, sest looduslik paik pidi jääma nagu varem. Nõnda sündis ka filmis olnud surnuaiaga, loodi ja kaotati.
Filmi kinos kui ka teles vaatas, ajalooga tutvus ja kohalikega vestles Jaan Viska
Hea lugeja, kui see võttekoht oleks mõneks ajaks üles jäänud, kas oleksite seda vaatama läinud?
