Ühe vana juhtumi selgituseks
Nagu seekordse koduloo konverentsi ülevaates on kirjas, nägi tänavu ilmavalgust Mõrastest pärit Hans Põldoja koostatud trükis Märjamaa lahingust. Ostsin minagi ühe eksemplari ja üllatusega leidsin lõpuosast oma nime väga veidras, vaba tõlgendamist lubavas kontekstis. Ega raamatusse kirjutatut enam muuda, kuid pean õigeks juhtunu ikkagi lahti rääkida.
See lugu sai alguse 2011. aastal, kui meil õnnestus Märjamaa kodulookonverentsile kõnelema saada ajaloolane Mart Laar Märjamaa lahingu teemal. Tõsiasi on, et see II maailmasõja väike, kuid Eesti ajaloo seisukohalt märkimisväärne episood on väheuuritud (puudub põhjalik käsitlus) ja pilt sellest oli nõukogude ajal propaganda eesmärkidel moonutatud. Seda tunnistas ka ettekandja ja tingituna vähesest ettekandeks ettevalmistamise ajast, saime kuulda kõige üldisemat ülevaadet toimunust. Hoolimata sellest oli see ilmselt esimene kord, kui sai kuulda tõelähedast terviklikku ülevaadet Märjamaa lahingust. Pärast konverentsi, suve hakul võttis minuga ühendust Hans Põldoja ning rääkis vajadusest Märjamaa lahingu aastapäeva meeles pidada ja oma selleteemalisest uurimistööst.
Omalt poolt saatsin talle koopia koolimuuseumi varade hulgas olevast Märjamaa koguduse 1941/42. aastavahetuse laululehest, kus oli ära toodud tollane nimekiri lahingu ajal ja tagajärjel hukkunud elanikest. Vastastikuse kokkuleppena saatis H. Põldoja vallalehes avaldamiseks kokkuvõtliku kirjatüki, kolm lehekülge pika. Kirjutis sai avaldatud kaheosalisena 22. ja 29. juuni 2011 Märjamaa Nädalalehes samas rubriigis. Alguses ja lõpus kasutasin M. Laari poolt konverentsil räägitut. Esimese osa algul (3. lõigus) selgitasin artikli autorlust ja eraldi sai ära märgitud, kust algas H. Põldoja sõna-sõnaline tekst. Kummagi osa lõpus ei figureerinud minu nime. Seega puudusid viited, nagu oleksin olnud mina autor.
Samal ajal ilmus maakonnalehes Nädaline Tõnis Tõnissoni koostatud järjejutt sõjasündmustest Raplamaa aladel. Ausalt öeldes mina seda järjejuttu ei jälginud, kuid teadsin sellest. Ühel päeval aga sain H. Põldoja kurja telefonikõne osaliseks: kas mul ei ole häbi end võõraste sulgedega ehtida... Telefonikõne venis päris pikaks. Kõigepealt läks aega, et teha selgeks, milles asi on. Siis püüdsin ma mehele selgeks teha, et mina ei ole süüdi, kui keegi kasutab kooskõlastamata tsitaate Märjamaa Nädalalehest ja veel vähem, kui ta omast tarkusest märgib minu autoriks. See jutt oli aga nagu hane selga vesi! Pea pooletunnise kõne lõpetamiseks lubasin võtta ühendust Nädalise toimetaja ja selle järjejutu koostajaga T. Tõnissoniga. Enne vaatasin üle nii Märjamaa Nädalalehe kui ka Nädalise vastavad numbrid ning oligi tõesti kahes-kolmes kohas kasutatud nimetatud artikli tsitaate ja minu nimi ka. Helistasin T. Tõnissonile ja rääkis loo ära. Ta lubas järgmises numbris õienduse avaldada ja seda ka tegigi. Selle ilmumise järel andsin meilitsi H. Põldojale teada ja viite õienduse ilmumisest. Lugesin sellega episoodi lõppenuks. Seepärast olin ebameeldivalt üllatunud käesoleva raamatu lõpetust lugedes...
Et seekord sisaldas jutt intriigi, avaldame siinkohal ühe intrigeeriva vana foto, mis pärineb taas perekond Veileri erakogust. Tegemist on peaministri Kaarel Einbund-Eenpalu külaskäiguga Märjamaale. Minu teada külastas peaminister Märjamaad 30.10.1938 seoses suurejoonelise rahvus- ja lõikuspüha tähistamisega. Üritus ise toimus Kaitseliidu Kodus. Pildil on näha peaministri ja teda saatvate isikute saabumine. Esimese hooga tunneb ära keskel peaministri enda, tema vasakul käel (pildil paremal) on kohalik tegelane ja malevapealik Eduard Arnover, vasakul teises reas olev pikk mees on Lääne maavanem hr Kasterpalu. Meeste riietus ja loigud tõestavad, et pilt on tehtud sügisel. Aga kuidagi ei sobi pildile spaleeri moodustavate meeste vapside auandmine (ettetõstetud parem käsi), sest 1938. aastal oli kõik vapsilik keelatud.
