Egert Nurk: „Päev oli päris lahe, sai tunda end õpetaja nahas. Algul olin veidi närvis, kuid peale aktust olin vana rahu ise. Esimene tund oli 8. klassiga, nemad olid suhteliselt rahulikud ja ma ei pidanud kõvema häälega rääkima. Teine ja kolmas tund olid 6. klassiga, see oli aga raskem, pidi veidi häält tõstma, sest lapsed ei soovinud eriti sõna kuulata. Ilmselt vajasid tähelepanu. Kuid isegi nemad ei suutnud minu meeleolu muuta. Lõpus tuli vaadata, et pikapäevarühma lapsed ilusasti koju saaksid ja nii saigi õpetajate päev läbi. Üldiselt oli päev tore, sain teada, et õpetajaks ei hakka ma küll mitte kunagi, sest peab oskama jagada suurt tähelepanu korraga paljudele."

Angelli Kose: „Õpetajate päev algas suure sagimisega. Aktus möödus minu meelest hästi. Olin esimese klassi klassijuhataja ja andsin neile eesti keelt, matemaatikat ja muusikat. Muusika ei olnud neil päris tavaline - tegime natuke käsitööd (tikkisime paberile lille), mis meeldis neile väga.

Algul oli ka väike hirm, et lapsed ei kuula uut õpetajat, kuid see kartus kadus juba esimese tunni algul. Lapsed olid väga sõnakuulelikud ja rõõmsameelsed.

Lausa lust oli tundi anda. Päeva lõpus jagasin ka lastele šokolaadi. Ülimalt tore ja meeldejääv päev oli minu jaoks ja usun, et ka lastele. Kuid sain siiski aru, et pedagoogitöö pole see, mida mina tulevikus teha sooviksin."

Marilin Martinson: „Emotsioonid õpetajate päevast on väga head. Päev oli huvitav ja põnev, kahjuks möödus linnulennul.

Oli ka neid õpilasi, kes üritasid meie päeva raskemaks teha, kuid õnneks olime tublid ja saime selle katsumusega hästi hakkama. Nüüd mõistan, kui raske võib mõnikord õpetajatel olla sõnakuulmatute lastega.

Samuti tean, kui kiiresti möödub tund õpetaja jaoks, kuna eriti palju ei jõudnudki ära teha. Üldiselt oli päev tore ja meeldejääv. Võib-olla tulevikus leian minagi tee õpetajaameti juurde. Nii möödus päev meie abiturientidel õpetajatena. Minu arvates on huvitav, et õpetajate päev on välja mõeldud, see toob värskust kogu koolipere ellu."