Esiteks. Esialgu on tegu vaid aruteluga kavandi üle, mis koosneb kahest etapist. Ka otsuse tegemisest teostumiseni läheks veel mõni aasta aega, mille jooksul on asju võimalik veel mitu korda üle vaadata. See tähendab, et kui selline otsus peaks näiteks homme tulema, siis ülehomme ega aasta pärast midagi laste ja nende vanemate jaoks oluliselt ei muutu.

Teiseks. Kogu idee ise ja kõik pisiasjadki arutatakse läbi lastevanematega ning arvamust küsitakse igalt lastega perelt. Alles siis kunagi tehakse lõplik otsus arvamuste järgi, kas asutused reaalselt kokku kolida.

Ettepaneku esimene osa on luua ühendasutus ühise juhtkonnaga, kusjuures kool jääb Keeni ja lasteaed Sangastesse. Kuna kool ja lasteaed on eraldivõetuna suhteliselt väiksed asutused, siis on otstarbekam viia see ühtse juhtimise alla. Seda enam, et alushariduslikul moel on nad omavahel väga seotud nagunii. Sellega ühtlustuks kahe asutuse omavaheline koostöö, paraneks võimalused ning oleks paremini kasutatud ära ühispotensiaal.

Selle otsuse üks põhjus on, et 2015. a algavas EU rahastamisperioodil on olemas rahad hariduse tarbeks. Raha saab küsida aga vaid taoliste efektiivsusele suunatud otsuse puhul (ühendatakse koolid või kool ja lasteaed või gümnaasiumid jne). Ühele väiksele koolile või lasteaiale raha küsima minnes on seda saada väga väike tõenäosus. See tulevikku suunatud otsus võimaldaks meil saada korraliku rahasüsti Keeni kooli ja lasteaia ühendhoone remondiks, varustamiseks ja juurdeehitise rajamiseks. Ilma EU rahata ei suuda me kummagi hoone suuri vajadusi ise kunagi katta.

Selleks aga nõuab seadus ka konkursi korraldamist juhi leidmiseks asutusele. Laste ja töötajate jaoks ei muutuks kummaski asutuses esialgu midagi.

Kindlasti on närvipinget praegustel asutuste juhtidel, sest vähemalt üks neist samal kohal sel juhul jätkata ei saa. See on kahjuks aga paratamatu. Kuna mõlema asutuse juhid on tublid ja kogenud pedagoogid, siis eeldatavasti kandideerivad nad ka konkursil. Edasi on võimalikud variandid, mis sõltuvad omavahelistest kokkulepetest. Igal juhul on uue juhtkonna esimene asi korraldada arutelud lastevanematega ja välja töötada tegevuskavad. Kui need tegevuskavad leiavad lastevanemate enamuse heakskiidu (ja ainult siis!), siis järgneb teine etapp.

Kool ja lasteaed kolivad kokku Keeni Põhikooli territooriumile. Selleks planeeritakse ruumide ja vahendite vajadus, transpordiskeemid jne. Ehitatakse mänguväljakud ja vajadusel juurdeehitis lasteaiale ning mänguaiad. Samas on siis ka lasteaia käsutuses spordiväljak, saal, judoõpe lasteaeda jne. Resursside kasutus on oluliselt parem ja asju koos muretseda odavam. Rõhutan aga seda, et see saab juhtuda vaid siis, kui lastevanemate enamus aasta jooksul sellise otsuse teeb. Kui plaan ei sobi, siis asutusi kokku ei kolita. Kindlasti on ehitamiseks vajalik ka euroraha, mida siis aga ka lootus saada on.

Põhjused, miks võiks pooldada asutuste ühendamist reaalselt

1.Resursside oluliselt parem(ühiskasutus). Juba olemasolevaid ja ka rajatavaid asju pole vaja teha topelt kooli ja lasteaia jaoks. Võimla, mänguväljakud jne. Odavam on üheskoos kütta, süüa teha jne.

2.Tööjõu parem ja õiglasem kasutus. Töötajad tegutsevad ühtede reeglite järgi ja neid ka tasustatakse samade põhimõtete alusel. Asendused jms on lihtsamad. Koolitada saab kollektiivi kvaliteetsemalt jne.

3.Laps saab juba lasteaiast koolini sujuvama ettevalmistuse, parem ettevalmistuskvaliteet.

4.Üks hariduskeskus võimaldab paremini korraldada logistikat ja bussiliiklust. Ka vanem õde saab näiteks nüüd noorema venna bussiga koos koolitulles lasteaeda viia-tuua jne.

5.Uus ühendatud asutus on oluliselt konkurentsivõimelisem oma võimaluste tõttu. Võimaliku haldusreformi korral jääb alles juba tugevam. Kui hakata alles siis ühendama, ei pruugi see uues haldusüksuses esimene prioriteet olla ja on oht turult kaduda.

Miinused ja küsimused

1.Kohanemisraskused neile, kes on praegusega harjunud. Teisalt, elu ju läheb edasi ja on vaja ka muuta asju ja oskust muutustega harjuda.

2.Sangastest lasteaia kadumine. Usutavasti on võimalik asju korraldada nii, et see ebamugavus viia minimaalseks laste lasteaeda viimise ühise korraldamisega. 4 km pole siiski siit Antarktikasse.

3.Mis saab hoonest? Ka praegu on hoone seisukord tänu vajuvale pinnale peaaegu et avariiohtlik.

Ühendatud anumad

Selle lasteaia nõuetekohaseks korrastamise kalkulatsioonid on kohutavalt suurte numbritega ja odavam ongi ehitada uus hoone. Samas olen kindel, et see hoone osa kasutamata ei jää. Kas laieneb pansionaat või on mingi muu variant, otsustab juba volikogu.

4.Kas koolielu ei sega lasteaiaelu? Viimastel aastatel on Eestis taolisi otsuseid tehtud palju. Võib vahetada kogemuste nendega, kes juba teinud. Samuti on aega kõiki detaile, küsimusi ja lahendusvõimalusi pikalt veel vaagida.

Sellised olid selgitused mõttele, mille on juba eelnevalt välja pakkunud eelarvekomisjoni ja ka osad hoolekogude liikmed iseseisvalt. Nüüd on see antud siis arutada ka kogukonnale.

Soovime ratsionaalset mõtlemist, et emotsioonid asja iva ei mataks. Tegu on alles mõttega, mis viiakse ellu sellisel kujul vaid siis, kui see on suurema osa lapsevanemate ja laste huvides.

Ilusat kevade lävele astumist!