Ühine töö
"Eesti ühiskond on üsna individualistlik ja atomiseeritud. Levinud on seisukoht, et "igaüks rabagu enda eest". Tahet koos tegutseda, koopereeruda ja liikuda mingite ühiste kollektiivsete eesmärkide poole on vähevõitu." Nii kirjutasid Tõnus Saarts ja Leif Kalev "Vikerkaares" nelja aasta eest, viidates Eesti inimarengu aruandele.
Etnoloog ja kultuuriloolane Heiki Pärdi on teist meelt. "Eestlase individualismi jutt on loll legend. Sageli võetakse mingi faktikene ja hakatakse selle küljes närima," leiab ta veebruaris intervjuus "Sakalale". "Kui ehk Lõuna-Eesti oma künkliku maastikuga välja arvata, olid külad ju väga tihedad. Naaber vaatas naabri tuppa."
Kummal on õigus? Mõlemal.
Jah, meile meeldib olla omaette või äärmisel juhul pere ja sõprade keskel. Aga kui ikka vaja on, siis suudame ka ühiselt üht-teist ette võtta.
Kõige rohkem on teinud ühistööd kalurid, sest üksinda polnud merel suurt midagi peale hakata. Mujal kujunes peamiseks ühistöö vormiks talgud. Aga selgi puhul on ju tegemist hädavajadusega: talgud võeti ette siis, kui üksinda polnud võimalik toime tulla või üksi tegutsemine nõudis liiga suurt pingutust. Ning siis - oh, imet - selgus, et koos täitsa tore tööd teha ning hiljem on veel mõnusam koos süüa-juua. Isegi üksikud hundid olid sunnitud sedastama, et oma loomu poolest on hunt siiski karjaloom.
Sama lugu on meie ühiskondliku ruumiga, mida on talgute käigus hea korda teha: võtta ühiselt veidi aega, et koos tegutseda õigete asjade nimel. Esimene reaktsioon on sageli vastumeel - endalgi nii palju praegu tegemist, mine nüüd veel talgutele ka... Aga kui kohale jõuad, ajad veidi juttu ning teed koos tööd, siis avastad, et täitsa mõnus on. Õhtul, päevale koos tagasi vaadates, on lugu veel parem.
Mai algus on kujunenud talgute ajaks. Meie vallas on tulekul vähemalt kolmed talgud: 4. mail Audevälja külatalgud ning Madise kirikule küttepuude tegemine ning Risti kirikus kevadtalgud toimuvad nädal hiljem, 11. mail.
Aeg on koos tööd teha, et ühine ruum saaks paremasse korda.
