Üks esimestest: Nõo Reaalgümnaasium oli 1994. aastal üks "väljavalitud" koolidest
„Esimesel poolaastal pöördusime raha saamiseks omavalitsuste poole, aga kuna neil ei olnud rahastamise kohustust, siis suurem osa valdu raha ei tasunud. Nii alustasimegi läbirääkimisi kooli riigi alluvusse saamiseks," meenutas 1992. aastast kuni tänaseni kooli direktorina töötav Jaanus Järveoja.
1994. aastal antigi Nõole, Noarootsi Gümnaasiumile, Tallinna Muusikakeskkoolile ning TSIK-ile (lõpetas tegevuse aastal 2000) riigikooli staatus. Põhjuseks oli toona see, et riik soovis toetada nelja õppesuunda - reaalharu, humanitaarharu, muusikat ja sporti. Järveoja täpsustab, et riigi alluvusse läks vaid gümnaasiumiosa, samal ajal moodustati ka munitsipaalkool, Nõo Põhikool.
Palgad suuremad ei ole
Seega on Nõo Reaalgümnaasium üks kolmest vanemast praegu tegutsevast riigigümnaasiumist. Kuidas erineb see staatus munitsipaalkoolide omast?
„Palkade osas on üldolukord sarnane, pigem mõned omavalitsused maksvad õpetajatele lisa. Kui vallakoolid on sageli remonditud, siis meie kool ootas remonti rohkem kui 10 aastat.
Õpilastele on olukord finantsilises mõttes positiivsem - tasuta koht ühiselamus, tasuta sõit kodu ja kooli vahel ning soodne toitlustamine kolm korda päevas," selgitas direktor Järveoja.
Õpilasi igast maakonnast
Nõo Reaalgümnaasium, nagu nimigi ütleb, on reaalainete süvaõppega kool. Kuna ühiselamukoht ja sõit kooli ning koju on tasuta, on see meelitanud kohale õpilasi igast maakonnast, isegi Hiiumaalt, Saaremaalt ning Tallinnast on mõned õpilased.
„Tartumaalt on meil 47, Valgamaalt 46, Jõgevamaalt 39, Järvamaalt 19 ning Ida-Virumaalt 17 õpilast. Mujalt on vähem, aga kõik maakonnad on esindatud. Oluline on see, et omavalitsus ei pea riigikoolis käiva õpilase eest tasuma kohamaksu," rääkis Järveoja.
Virtuaalelu ja vahetu suhtlemine
Reaalainete süvaõpe väljendub Nõo Reaalgümnaasiumis eelkõige suuremahulise arvutiõppe näol. Direktori sõnul on matemaatikat samas mahus paljudes koolides, füüsikatki õpetatakse mõnedes teistes koolides sarnasel hulgal, kuid arvutiõpetus on nende eripäraks kindlasti. Kuid see ei ole kõik:
„Meie eripära on ka see, et suur osa õpilastest, sel aastal 244-st 196, elavad ühiselamus ja suhtlevad koolikaaslastega märksa tihedamalt kui teistes koolides. Pean siin silmas vahetut suhtlust, mitte elektroonilist. See annab õpilasele ka kogemusi iseseisvaks hakkamasaamiseks," rääkis Jaanus Järveoja.
Oodatakse oma maja
Nõo Reaalgümnaasiumis käib hetkel remont ning õppetöö toimud mitmes hoones Tartu linnas. See tekitas eelmise õppeaasta lõpus lapsevanemate ja õpilaste seas pahameelt ning nii mõnigi ähvardas ebamugavuste tõttu koolist lahkuda. Järveoja sõnul on õppehooned teineteisele siiski lähedal ning nurinat enam kuulda ei ole.
„Rahulolematust on olnud majutamisega, kuna Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu WC-d ja duširuumid on remontimata, lisaks toimub maja enda remont (fassaad, rõdud, koridoride aknad, 10. korruse ehitamine) ja see häirib elanikke. Ehitus lõpeb novembris, aga sanitaarsõlmede osas ilmselt midagi ei muutu," ütles Järveoja.
2013. aasta septembrikuus peaks õppetöö algama juba uues majas.
