Üks kord nädalas käinud bussiliin lõpetati reisijate puuduse tõttu

Lääne-Virumaal on samad mured, mis ka mujal Eestis - inimesed lahkuvad. Need, kes jäävad, soovivad aga loomulikult saada varasemaga võrreldes samal tasemel teenuseid. Ühistranspordi valdkonnas tähendab see seda, et soovitakse hea kvaliteediga ning võimalikult tiheda sagedusega transporti. Paraku on selle pakkumine üha keerulisem. Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringu osakonna juhataja Mati Jõgi sõnul on tulevik paindliku, nõude järgi sõitva ja ümberistumist võimaldava ühistranspordi suunas.

Lääne-Virumaal on vaid üks koht, mida ühistransport ei läbi. See on Tapa linna lähistel asuv Karkuse piirkond, kus on kolm küla (kokku 137 elanikku). Avalik maakonnaliin puudub, kuid vajadusel on transpordi korraldanud Tapa vald.

„2011. aastal pani Lääne-Viru maavalitsus koostöös Järva Ühistranspordikeskusega tööle bussiühenduse Tapa linnaga (üks kord nädalas), kuid liin sai lõpetatud reisijate puuduse tõttu. Samas mööduvad siit lähistelt avalikud liinid nii Tapa, Tamsalu kui ka Ambla suunas," rääkis Mati Jõgi.

Just siin võib tulevikus olla nii, et kui kohalik inimene soovib kuskile keskusesse saada, siis annab ta sellest telefoni teel teada ning buss, mis muidu sõidaks külakesest mööda, tuleb ja võtab selle inimese nüüd peale.

Doomino efekt

Värske rahvaloenduse andmetel on elanike arvu osas kahanevas trendis peaaegu kõik maakonnad. Inimesed lähevad, transpordi tase saab kannatada ning see omakorda mõjutab neid inimesi, kes lahkumist kaaluvad.

Lähiaastail on Lääne-Virumaale saabumas uued bussid, mis ühistranspordi kvaliteeti tõstavad, rakendada loodetakse ka ühtset maakonnaliinide piletisüsteemi. Arenguid on plaanis mitmeid, kuid Mati Jõgi sõnul liigub kõik tõenäoliselt paindlikuma, nõude järgi sõitva ja ümberistumistega (bussi vahetamisega) ühistranspordi suunas.