Üks küsimus eksvallavanematele: Mida pead oma ametiaja kõige olulisemaks teoks?
Alustasin töötamist 1. detsembril 1981. aastal tolleaegses Koigi Küla Rahvasaadikute Nőukogus (RSN) esimehena. Sekretär oli siis Agnes Sieb. Alates 1984. aasta detsembrist algas meil koostöö Anne Uusiga, mis kestis üheksa aastat. Olid aastad täis töötahet ja teineteisemőistmist. Aegade edenedes sai minust vallavanem, kes on inimene maal, kelle poole rahvas pöördub, kui on mingit abi vői nőu tarvis.
Olen teinud pidevalt väikesi näpuharjutusi, et mälestused ei tuhmuks ja siin on neist mőned:
• 1989. aasta detsembris anti alevite, külade, linnade rahvasaadikute nőukogudele ülesandeks kohalikule omavalitsusele ülemineku kindlustamine. Omavalitsusele üleminek ei toimunud formaalselt, vaid pärast pőhjalikku ettevalmistustööd. Esmalt tuli välja töötada valla pőhimäärus ja arengukava. Järgnes arutelu, parandused, täiendused. Lőpuks kinnitamine maavalitsuse istungil. Pärast esitasime kogu materjali 30. jaanuaril 1992. aastal vabariiklikule ekspertkomisjonile, kelle positiivse hinnangu korral otsustas Ülemnőukogu Presiidium omavalitsuse staatuse. Selle kohta anti raamitud tunnistus Arnold Rüütli allkirjaga, mis asub praegugi volikogu ruumi seinal.
• Teine suurem töö, mis tuli läbi viia, oli 20. juunil 1992. aastal rahareform. Rublad vahetati ümber Eesti kroonideks. Iga inimene sai 150 krooni, andes vastu 1500 rubla. Küll olid meie riigil ilusad rahatähed! Kahjuks jäi nende eluiga lühikeseks.
• 2. veebruaril 1990. aastal toimus Tallinna linnahallis Eesti NSV kőigi tasandite rahvasaadikute täiskogu, kus kiideti heaks deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvuse küsimuses. Vőeti vastu Eesti riigi staatus. Ka Koigi rahvasaadikud vőtsid osa, sőites bussiga koos Tallinna.
• 23. augustil 1989. aastal osavőtt Balti ketist, kuhu sőitsime kahe bussiga. Enne ärasőitu Koigist tőstis Endel Rudi käe ja kordas Heinz Valgu ajaloolised sőnad: „Me vőidame niikuinii!"
• Seistes Ülemnőukogu Presiidiumi laua otsas, mille teises otsas istus härra Rüütel, esitati mulle erinevaid küsimusi. Üks neist oli: „Mida teete vallas oma töötutega?" Vastain täis naiivsust: "Praegu meil neid pole, aga kui tekkivad, siis leiaks neile tööd heakorra töödel, lumerookimisel jne." Vastus mulle oli, et tekkivad, tekkivad...
Elmar Luha:
Aastad 1993-1997 olid huvitavad. Koigi valla omavalitsuslik staatus oli küll taastatud, kuid őieti omavalitsuseks olemist alles őpiti ja ikka „katse-eksituse„ meetodil, sest kőik olid ju uues olukorras. Neil aastatel oli hoogu vőtmas maareform, lőpule oli jőudmas pőllumajandusreform. Paraku on reformides nii et vigade paranduseks aega ei ole antud, otsused tuli langetada hetke tarkuse varal. Olulisemateks tegevusteks neil aastatel pean Koigi mőisahoone remondiga alustamist ja kasvői haisva kanalisatsiooni (mille järgi targemad oskasid ilma ennustada) väljavahetamist ja mőisa ühendamist ühiskanalisatsiooniga. 1995. aasta aprillis ilmus Koigi Vallalehe esimene number Karl Kranichi toimetamisel. Oluliseks pean ka valla lipu ja vapi kinnitamist valla ametlikeks sümboliteks. Tegelikult oli minu jaoks kőige olulisemaks asjaolu, et kőik saaksid aru et valla jaoks olulised otsused langetatakse vallamajas ja valla huvides mitte aga mőne äriühingu vői sőpruskonna poolt ja huvides. Kuid ega vallavanem üksi ei teinud, tegid volikogu ja valitsus, tegid valla-ametnikud ja tegi kogu vallarahvas. Aitäh kőigile koostöö eest!
Margus Lääts:
Täitub 20 aastat omavalitsuse staatuse taastamisest Koigi vallas. On seda ühe valla kujunemiseks piisav aeg? Kui meenutada, mis selle aja jooksul on valla arengus toimunud, siis tundub, et küllaltki piisav. Ilmselt pole selline mőttekäik siiski päris loogiline, sest toimuvad ju muutused valla elus ja arengus pidevalt ka edaspidi.
Kuidas tollal 20 aastat tagasi valla staatuse saamise protseduur toimus? Kőigepealt oli vaja valla staatuse saamiseks koostada valla pőhikiri ja arengukava. Seejärel tuli need saata läbivaatamiseks ja kinnitamiseks Vabariigi omavalitsuste staatuse omistamise komisjonile ja käia ka kohapeal neid komisjoni ees kaitsmas. Seda komisjoni juhtis Tallinna volikogu esimees Sulev Mäeltsemees, kes oli ühtlasi Eesti NSV Ülemnőukogu Presiidiumi ja Eesti Vabariigi Ülemnőukogu haldusreformi ekspertkomisjoni esimees.
Mőtted, et külanőukogust peab saama vald mőlkusid meeltes juba varem. Tőuke selleks andsid sündmused nii kohapeal kui ka vabariigis. Esiteks "Kiir" kolhoosi reorganiseerimine 1991. aasta mais, teiseks 20. augustil 1991. aastal Ülemnőkogu poolt vastuvőetud otsus "Eesti riiklikust iseseisvusest".
Seejärel algas kőikvőimalike materjalide ja andmete kogumine minevikust ja tänapäevast, ning nende läbitöötlus ja analüüs. Saadud andmete pőhjal hakati koostama valla pőhikirja ja arengukava. Peaaegu igal külanőukogu istungjärgul käis nende andmete pőhjal arutelu ja vaidlused, millisena need dokumendid peavad välja nägema. Käisin ka Tallinnas Mäeltsemeesilt nőu küsimas, et mida kőike neis dokumentides kajastama peab. Tal juhtus aga vähe aega olema, ütles istu siia minu laua taha ja uuri neid pabereid mis siin on ja küll sa leiad midagi kasulikku oma tarbeks. Seal oli ka paari valla valmis pőhikirjad ja arengukavad. Üks oli Väike-Maarja ja teine Orissaare vald. Ka meie saime oma valla pőhikirja ja arengukava kokku kirjutatud ja Asta Kivi laskis need Türil trükkida ja köita. 30.jaanuaril 1992.aastal omistati Koigi vallale omavalitsuslik staatus. Tagasi mőeldes ajab muigama, no olime me siis ikka tuleviku suhtes lootusrikkad.
Jüri Randmäe:
Need aastad on olnud kogu Eesti ühiskonnas kiirete ja suurte muudatuste aeg. Endisest Eesti NSVst on üles ehitatud tänane Eesti Vabariik, mille haldussüseemi üheks osaks on ka Koigi vald.
Ilma tulevikunägemusteta pole aga vőimalik edasi areneda. Oli nii halvemaid ja paremaid aegu. Halbu pidupäeva puhul ei mainiks.
Hea poole pealt rääkides sai teoks unistus vőimlast. Usun, et see on aidanud palju kaasa meie laste kehalisele arengule.
Alustatud sai mőisa peahoone remondiga, mis valmis peale minu ametiaja lőppu. Peaasi aga on see, et tulemus sai kaunis.
Rőőmu vőis tunda (ja vőib praegugi) hästi toimivatest partneritest - seltsidest ja klubidest, kes koondavad aktiivseid ja teotahtelisi inimesi, et ise midagi ära teha.
Meie valla inimesed said ühenduse maailmaga. Leidsime vőimaluse avada internetipunkt Koigi raamatukogus. Oli ka viimane aeg, sest olime Järvamaal sel ajal ainukesed, kellel seni avalikku internetipunkti polnud. Arvutid őnnestus saada Vaata Maailma Sihtasutuse kaudu.
Pidev mure oli vallas soojamajandusega. Peale pädeva soojatootja leidmist asi lahenes ja majad said elamisväärseks.
Heaks mälestuseks jäid ellukutsutud vallapäevad, mis jőudsid mitmesse külla ja mis sidusid vallarahvast. Nagu eelpool mainitud, olidki seltside inimesed need, kes aitasid neid läbi viia ja näitaid üles leidlikkust erinevate tegevuste läbiviimiseks.
Minu poolt jäi pooleli lasteaia probleemide lahendamine, aga nüüd sellega tegeletakse ja loodan, et mu mőte saab teoks.
