Üks küsimus: Mis saab siis, kui rahvas on tõmbekeskusega ühinemise vastu?
Omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner, mis saab juhul, kui kohalik omavalitsus paneb välja ühinemisprojekti näiteks Padise valla ühinemiseks lähima suurema tõmbekeskuse Keila vallaga, aga inimesed on selle vastu?
Me eeldame ja loodame, et suur osa ühinemisi toimub kohalike omavalitsuste (KOV) vabatahtlike ühinemistena ära ning päris väike osa on seda, mida valitsus peaks algatama.
Vabatahtlike ühinemiste voorus elanike küsitlemine on niikuinii kohustuslik ja küllap see küsitlustulemus on volikogule väga tugev signaal. Teoreetiliselt on võimalik, et volikogu jääb ühinemise otsuse juurde kui ka elanikud ei taha. Aga teoreetiliselt võib tulla kõne alla ka vastupidine variant. Igal juhul võib eeldada, et üksmeelse otsuse korral teeb volikogu nii nagu küsitlusel mandaadi saab.
Vald pigem ei pea praegu praegu niivõrd küsima seda, kas juriidiliselt asi vormistub nii või teisiti, vaid mida oleks mõistlik teha ja mis oleks hea, et piirkonnas inimeste jaoks toimuks. Tegelikult kogu ühinemisprotsessi ja seaduse tegemise juures pole eesmärk inimesi millekski sundida, vaid see, et sünniksid tugevad omavalitsused, mis tegutsevad selles piirkonnas elavate inimeste huvides.
Aga muidugi kui mingit rahuldavat lahendust vabatahtlikus voorus ei teki, siis valitsusel on õigus algatada omavalitsuste ühinemine, mille puhul tuleb samuti välja selgitada kohalike inimeste arvamus ja kuulata ära volikogu arvamus. Pärast arvamuste kuulamist ja vastuargumentide selgitamist on riigil õigus selle teemaga edasi minna.
Seadus näeb küll ette ka osavalla loomise võimaluse...
Praeguse seaduse järgi on see võimalik, üksikutes kohtades on seda kasutatud. Seadus ütleb, et osavalla moodustamise alused reeglid määrab KOV ise.
Kui rääkida valitsuse algatatud ühinemisest, siis selles olukorras, kui üks praegu olemasolev omavalitsus ütleb, et tahaks oma territooriumil teha osavalla, siis valitsus peab selle tegema.
Mõnes kohas see annab täiendavaid garantiisid, kui väike vald liitub suurema vallaga. Teisest küljest neil valdadel, kes ühinesid mullu sügisel, oli mitmel pool osavalla teema jutuks, aga koha peal ei lepitud kusagil selles kokku. Arutelude tulemusena on jõutud arusaamiseni, et terviklik üksus on parem kui osavald, sest muidu võib juhtuda, et hakkab tekkima selline meieteie suhe ja võib hakata tekkima enamus, kes surub oma arvamust peale, ja vähemus. Kui ütleme, et KOV on üks tervik, millesse tuleb suhtuda üht moodi, siis on palju keerulisem teha otsuseid ühe piirkonna huvides ja teise huve mitte nii palju arvestades.
