Üksikvanema mõiste sai valla õigusaktides ühtse sisu
„Riikliku peretoetuste seaduse" kohaselt on üksikvanem inimene, kelle lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. „See sõnastus tuleb riigi seadustest, meie lisasime juba 2010. aastal oma definitsiooni olukorra, kus lapse teine vanem on surnud. Seega võib Saue Vallavolikogu poolt seni kehtinud määruste põhjal öelda, et üksikvanem on lapsevanem juhul, kui lapse teist vanemat pole kas õiguslikus mõttes või on lapsevanem surnud," selgitab sotsiaalosakonna juhataja Mare Jallai.
Reaalses elus tuleb aga tihti ette olukordi, kus ametlikult on lapsel teine vanem olemas küll, aga sassiläinud suhete või lihtsalt elumuudatuste tõttu ei osale ta lapse kasvatamises või ei elata ühe leibkonnana.
Sellisel juhul saab omavalitsus nüüdsest Jallai sõnul kasutada selgemalt formuleeritud kaalutlusotsust. „Kui vanem saab dokumentaalselt tõestada, et kasvatab last või lapsi üksi see tähendab, et leibkonnas puudub teine lapsevanem, siis on vallavalitsusel õigus nende alusel ka erandeid teha," ütleb Jallai. Tõendusdokumentideks võivad olla näiteks elatisrahade väljamaksmise või hooldusõiguse jagamise kohtumäärused, abielulahutuse tunnistus või teise lapsevanema omakäeline kirjalik tõendus.
Igal juhul tuleb lapsevanemal endal kirjalikult kinnitada, et leibkonnas teine lapsevanem puudub. „Esitatud andmete ja teadaoleva info põhjal tehaksegi kaalutlusotsus selles osas, kas valla määruste mõistes on tegemist üksikvanemaga või mitte. Lisaks tuleb mainida, et antud lähenemine üksikvanema mõistele võimaldab käsitleda üksikvanemana ka ametliku hooldusõiguse alusel lapse eest vastutavaid isikuid," selgitab Jallai.
Jallai sõnul jõutakse sotsiaalosakonda piirsituatsioonides ka jutuga, et teine pool on vastik, et mälus on traagilised mälestused lahkuminekust, et ei soovita teise vanemaga kontakti astuda ning kohtusse minek on kallis, kurnav ja häbistav, mistõttu mingeid erilisi dokumente tegeliku olukorra kinnituseks esitada ei ole. Sellisel juhul lähtub vallavalitsus lapsevanema kirjalikust kinnitusest ja meile avalikest andmeallikatest teadaolevast informatsioonist selle kohta, kes leibkonda tegelikult kuuluvad.
„Saue vallas, nagu paljudes teisteski omavalitsustes, on mitmed haridusteenused ja toetused seotud mõlema vanema sissekirjutusega," selgitab haridusnõunik Birgit Tammjõe-Tulp. Näiteks 1. septembrist 2014 kehtima hakkava lasteaia osalustasu soodustuse taotlemine eeldab samuti kas kahe vanema sisekirjutust või Saue vallas kehtestatud üksikvanema mõiste arvestamist. Ka Laagri Kooli vastuvõtmisel arvestatakse vanemate registrijärgseid elukohti.
Kärgperede keerukad mudelid
Kui üksikvanema mõiste on Saue valla määrustes nüüd ühtlustatult ja senisest täpsemalt defineeritud, siis tegelikus elus esineb lisaks traditsioonilisele perele ja üksikvanematele ka mitmeid kooselu mudeleid, mida sageli nimetatakse kärgpereks. Sisuliselt tähendab see kõiki erinevusi kooslusest ema, isa ja bioloogilised lapsed.
Lapsega seotud rahaliste toetuste ja teenuste saamise oluliseks eelduseks on kärgperede liikmete, tingimata lapse (laste) ja kas ühe või mõlema vanema sissekirjutus. Kui kärgperes on näiteks ema ja laps ning kasuisa, mõlemad täiskasvanud on rahvastikuregistri alusel Saue valla elanikud, aga laps ei ole, siis lasteaiakoha saamise õigus puudub. „Kui bioloogiline vanem, kes ei ela lapsega koos ei ole nõus Saue vallalt teenuste või toetuste saamiseks lapse elukohta ametlikult muutma, ei ole otsest seaduslikku alust vallalt lasteaiakohta nõuda.
Toetust või teenust taotleval lapsevanemal on sellisel juhul võimalik pöörduda hooldusõiguse selgitamiseks kohtusse," nendib haridusnõunik.
Ka näiteks n-n ranitsatoetuse saamine eeldab mõlema vanema sissekirjutust. Kui kärgperesse kuulub näiteks isa ja laps, kes läheb esmakordselt kooli, ja leibkonna liige on ka isa uus elukaaslane (lapse bioloogiline ema elab eraldi, aga perre kuulub kasuema), siis saab toetust täismahus taotleda ka juhul, kui bioloogilise vanema asemel on ametlikult Saue valla elanik kasuvanem.
Kui kärgperes elavad elukaaslased koos, kasvatavad ühiselt ühe vanema last ja moodustavad leibkonna, aga mõlema sissekirjutus on Saue vallas erinevatel aadressidel, on vaja tõendada, et kaks koos elavat vallakodanikku on perekond ja soovivad mingit toetust täismahus. Tegemist on olukorraga, kus teine bioloogiline vanem elab teises omavalitsuses ning pole vaja tõestada mitte üksikvanema staatust, vaid seda, et kaks koos elavat vallakodanikku on perekond ning soovivad toetust täismahus. Antud juhul tuleb toetuse või teenuse saamiseks mõlemal vallakodanikul esitada kirjalik kinnitus perekondlike sidemete täpsustamiseks.
Kuna erinevaid peremudeleid võib olla veelgi, alates minu-sinu-meie lastest kuni peredeni, kus lapsi kasvatavad kaks ema või kaks isa, siis toetuste ja teenuste saamiseks tuleb tegeleda ka ametlike elukohtade fikseerimise ja suhete või nende puudumise tõendamisega. „Me arvestame oma töös reaalset elu, kus kõik ei ole must-valge, aga me eeldame inimeste vastutustundlikku käitumist ja ausust," ütleb sotsiaalosakonna juhataja Mare Jallai.
Jallai täpsustas lõpetuseks, et eeltoodud käsitlus laieneb ainult valla poolt pakutavate teenuste ja toetuste puhul, selliste riiklike toetuste puhul, mida vald ainult vahendab (näiteks riiklik toimetulekutoetus), lähtutakse ikkagi riiklikes õigusaktides kehtestatud regulatsioonidest.
