Üksteise toetamine ja märkamine teeb Eesti suuremaks

Mis toimus Kadriorus?

Kutse presidendi vastuvõtule oli erakordne, ausalt öeldes olin pisut pabinas ka. Ma ei ole nii avaliku elu tegelane, et sellisel kokkusaamisel end kohe väga vabalt tunda. Kadriorus sain presidendi sooja käepigistuse, aumärgi ja tänukirja, liikumispuudega lapsed olid meile kõigile valmistanud pehmed karukesed. Toimus väike kontsert ja vestlus kohvilaua ääres. Väga mõnus ja soe kohtumine oli. Tseremoonia videosalvestust näidatakse 30. detsembril televisioonis.

Kes sind esitas ja miks?

Minu kandidatuuri esitasid meie kodualeviku Kostivere inimesed ja MTÜ Kostivere Küla Selts - ju nad teadsid, miks. Aitäh esitajatele, suur au on pälvida aasta vabatahtliku tiitel.

Oled põline kostiverelane?

Olen Kostiveres sündinud ja koolis käinud. Algklassides oli mu klassijuhataja Tiina Kaasik, hiljem Irja Kingsepp. Edasi viis tee Tallinna Ehituskooli mööblitisleriks õppima. Kui meister küsis, kas kellelgi on küsimusi, siis minul oli alati küsimusi. Selgus, et see polnud õpetajatele kuigi mugav. Vaatamata väljakujunenud isiklikule arvamusele, sain nelja-aastase õppimise järel lõputööna abieluvoodi valmis ning kellukooli (Tallinna Ehituskool) mööblitisleri paberid kätte.

Milline su kodu on?

Kogu elu olen olnud Kostiveres, vahepeal elasin küll paar aastat linnas üürikorteris, aga esimesel võimalusel ostsin siia krundi ja ehitasin maja. Mul on väga tore naine ning kaheaastane tütar. Olen oma valikutega rahul - Kostivere on kõige parem paik, kus lapsed üles kasvatada. Kui vaid aega oleks kodu jaoks rohkem. Teinekord on päevad nii pikad, et ei jõua õhtuks lapsele headööd- põsemusi andma....

Vabatahtliku töö eest ju palka ei maksta, kus sa igapäevaselt töötad?

Olen klienditeenindaja Alexela Oil AS-is, vean autoga kütteõli kodudesse, lasteaedadesse ja ettevõtetesse, seitse aastat juba samas ametis.

Firma võib sinu üle küll uhke olla?

Igal aastal saan jõuluajal tänukirja. Kliendid on rahul ja soovivad, et mina neid teenindaksin. Tundub ehk kiitlemisena, kuid olen selle ajaga töö selgeks saanud ja tahan seda teha hästi. Tahan olla parim.

Aga harrastused, kas neile üldse jääbki aega?

Ega kodu, töö ja vabatahtliku töö kõrvalt palju aega üle jäägi, ent aega tuleb võtta ja oma tegevusi planeerida. Vaba aja pühendan hea meelega Kostivere 4x4 Garage tegemistele - sõpradega aitame Kostiverre pesapalliväljakut ehitada, talvel lükkame töökoja taguse platsi lumest puhtaks ning teeme sinna liuvälja - lastel hea koht, kus uisutamas käia ja meestel hokivõistlusi pidada. Suur kirg on aga offroad maastikuautode võistlused - igal hooajal on viis sõitu ning tänavu oleme tulnud Eestis lausa teisele kohale.

Kes on su sõbrad?

Sõpru on mul palju ja erinevaid. Viimasel aastal on tihedamalt olnud suhtlemist aleviku aktiivgrupi liikmetega - koos teeme kodukandis heakorratöid ja korraldame üritusi. Need on ka inimesed, kelle toel aasta vabatahtliku tiitli Kostiverre tõin. Teine suurem seltskond käib koos 4X4 Garage tiimis. Muidugi on ka mitmeid teisi seltskondi, kus on head tutvused ja meeldiv läbisaamine.

Miks sa teed vabatahtlikku tööd?

Ma tunnen, et sedakaudu saan teistele inimestele midagi anda. Näiteks kolm aastat tagasi ühel uusaastahommikul otsustasime meestega, et hakkame liuvälja tegema. Tegin mõned telefonikõned kohalikele ettevõtjatele ja küsisin, kas nad panevad õla alla. Idee sai teoks. Möödunud aastal samal ajal juba uisutasime. Tänavune liuväli on kolmas. Hästi oluline on anda kogukonnale midagi tagasi. Kui see on minu võimuses, siis aitan alati.

Oled oma 28 eluaasta kohta äärmiselt vanamoodne, sest enamik inimesi ei liiguta tasuta lillegi?

Küllap see on mul geenides, nii mu kadunud isa kui ka praegu kohalikus autofirmas pearaamatupidajana töötav ema on mõlemad väga vastutulelikud inimesed. Ka minul on olnud õnn inimestega hästi läbi saada. Suhted on alati tähtsamad kui raha.

Tegeleme Kostiveres hästi paljude asjadega. Oma seltskonnaga käime kord nädalas koos saunas, ka seal saame asju arutada. On ainulaadne, et paarikümneliikmeline seltskond koosneb eri elualade inimestest: jahimehed, IT-mehed, ehitajad - täiendame ja aitame üksteist. Üheskoos oleme rabast kodualeviku memmesid päästmas käinud, lumevangis autoomanikke hangedest välja tõmmanud ja palju muudki. Seda kõike heast tahtest, rahata, naeratuse ja tänusõnade eest.

Kuidas sa suudad teisi kaasata?

Milleks viriseda, et alevik on räämas ja ripakil, kui võib ise käed külge panna ja ühise kodukandi korda teha? Kõige tähtsam on mõelda välja plaan ja alles siis tegutsema hakata. Näiteks mänguväljakute rajamisel mõtlesin ehituslikud üksikasjad varem põhjalikult läbi ja pakkusin lahendused teistele välja. Ühiselt kutsusime ka kohalikke ettevõtjaid projekti toetama - kui nähakse algatusvõimet ning tehtud tööde lõpptulemust, ollakse alati nõus abikätt ulatama. Kõik algab lugupidavast suhtumisest.

Kõik asjad, mis me oleme suutnud siin ära teha, on mulle endale olnud väga hingelähedased. Suurim töö oli muidugi külakiikede ehitus, aga ka pinkide paigaldamine ja laste mänguväljakute renoveerimine. Olen väga õnnelik, et saan külaelu edendamisele omalt poolt kuidagi kaasa aidata.

Mis on järgmine ettevõtmine, mida kavatsed Kostivere alevikus ära teha?

Kõike ei saa praegu veel välja rääkida, aga eesmärgid on meil suures plaanis paigas. Saadame vana aasta ära ning liigume uuel aastal uue hooga edasi. Kõige olulisem on vast uute inimeste kaasamine - üheskoos jõuab rohkem.
_____________________________

TEISED ARVAVAD

Alevikuvanem Kadi Truuleht Jarmost

Kes teeb, seda tuleb ka tunnustada. Seepärast on Jarmo igati õige valik, keda teistele eeskujuks seada ja tehtud töö eest aasta vabatahtliku tiitliga tänada.

Jarmo on olnud meie alevikus viimase aasta jooksul supernäide inimesest, kes on alati kogukonna jaoks olemas, abivalmis ning keda võib usaldada - ta on küps võtma vastutust ning teeb seda vabatahtlikult. Jarmo paistab aktiivgrupist silma oma kuldsete käte ja organisaatorivõimete poolest - ta on rohkem tegude kui sõnade mees. Temast on meie aleviku eluolu parandamisel väga suur abi - külakiiged, laste mänguväljakute renoveerimisprojekt, lindude pesakastide valmistamine, püstkoja ehitus jaanipäevaks, kuivanud puude langetamine - kõik need tööd on tehtud läbimõeldult ja põhjalikult Jarmo osalusel ja tema valvsa pilgu all.

Elukaasalane Helen Jarmost:

Jarmo ööpäevas on rohkem kui 24 tundi - teda jagub kõikjale, ta on hästi liikuv ja tegus. Aeg-ajalt on tema kohustuste hulk lausa nii tihe, et tuleb ühiselt maha istuda ja prioriteedid paika panna. Õnn on olla kuldsete kätega mehe naine - aastaid tagasi maja ehitama asudes üllatas ta mind kohe oma põhjalikkuse ja pühendumusega. Oleks võinud ju raha eest lasta maja valmis ehitada. Aga ei - võimalikult palju töid tegi Jarmo ise. Ka täna, mil maja on valmis, ei oska Jarmo kodus niisama lesida ja puhata, vaid leiab alati endale mingi tegevuse. Ta on pühendunud ja põhjalik, alati täisvõitu jahtiv.

Meie väikse tütre isana on Jarmo väga hooliv ja lahke. Tema arusaam lapsekasvatamisest eeldab täiuslikku lähenemist - see peab olema kindlates raamides, et laps tunneks end turvaliselt ja kaitstult. Perekond on Jarmole peamine. Jarmol on üks vend ja üks õde, tihti saadakse omavahel kokku, alati toetatakse-aidatakse üksteist. Eriline koht Jarmo südames on tema emal.

Kaido-Peeter Pahkma 4x4 Garage'ist:

4x4 Garage alustas tegutsemist 1999. aastal off road maastikusõiduga. Jarmo on tiimi kuulunud 4-5 aastat - alguses fännklubi liikmena, nüüd juba kaks aastat aga tiimi sõitjana (kaardilugeja/ autoremondilukksepp). Täna on just Jarmo see, kes hoiab tiimi tegusana - organiseerib ja korraldab kõiki vajalikke tegevusi. Kui algusaastatel oli autosid rohkem ja ka võistlusi tihedamini, siis nüüd on 4x4 Garage tegevusväljas rohkem kogukonna asjad, nagu liuväljaku rajamine, jaanipäeva korraldamine jne. Nendes tegemistes on Jarmol meil justkui PR-inimene - suhtleb ja toimetab, paneb meid tegutsema ning räägib meie tegemistest. Igal juhul on Jarmo teinud Kostivere jaoks väga palju.