Üldvesi on ühine mure
Vee tarbijate seas on maju, kus üldveemõõtjate näidud näitavad pidevalt rohkem kui korterite veemõõtjate näitude summa. Need majad kannavad vee hulgiostjatena kahju – korteriühistu või haldusfirma tasub vee eest üldveemõõtja näidu alusel, elanikega peab aga arveldama nende korterite veemõõtjate näitude alusel. Niiviisi tekkiva näitude vahe jagab vahendaja – korteriühistu või haldaja – kõigi korteriomanike vahel. Mõnes korteriühistus kaetakse see vahe remondifondi vahenditest, kuid suurema osa majade puhul kajastub see arvetel „üldvee“ real, mis põhjustabki veemõõtjatega varustatud elanikes pahameelt.
Praktika põhjal võib välja tuua mitu näiduvahede tekkepõhjust.
1. Filtri saastumisel hakkab maja üldveemõõtja näitama tegelikust rohkem. Sel juhul hakkab näitude vahe kuust kuusse suurenema. AS Tallinna Vesi reageerib operatiivselt avaldustele, milles taotletakse veemõõtjate kontrollimist. Kui taatlemine näitab, et veemõõtja ei ole korras, tehakse majale ümberarvestus. Kui aga veemõõtja on korras, esitatakse taatlemise eest majale arve.
2. Korterite veemõõtjate summaarne viga on märksa suurem ühe üldveemõõtja veast. Palju aastaid veemõõtjate müügi ja taatlemisega tegeleva AS TEPSO veebilehel seletatakse seda nähtust metroloogias kehtivate seaduspärasustega. Ent majadest on üldveemõõtja ja korterite veemõõtjate näitude summa erinevus peaaegu alati elanike kahjuks.
3. Kui elanikud esitavad veemõõtjate näitusid, ümardades kuupmeetrini väiksemaks, mõjub see ka nn. üldvee kogusele. Ka need elanikud, kes märgivad veemõõtjate näitusid üles 3-5 päeva enne kuu lõppu, soodustavad üldvee kulu suurenemist.
4. Pole ammugi saladus, et igal veemõõtjal on konkreetne alumine mõõtmispiir. Lihtsamalt öeldes – kui kraanist voolab vesi väga peene joana, ei pruugi veemõõtja seda kulu näidata. Mõned eriti säästlikud elanikud kasutavad seda omadust ära, jällegi kasvatades tarbitud üldvee hulka.
5. Otsene vargus. Veemõõtja nagu iga teise meeriku näitusid on võimalik mõjutada. Ei hakka siinkohal ette lugema paljusid tuntud meetodeid veemõõtjate näitude „korrigeerimiseks“, neid on piisavalt. Korteriühistud ja haldusfirmad korraldavad regulaarselt korterite veemõõtjate kontrollimist ja taatlemist, kuid ikka leidub veel osavnäppe, kes hoiavad kokku ülejäänud majaelanike arvel.
6. AS TEPSO andmetel on vertikaalselt paigaldatud veemõõtjad palju vähem täpsed, kui horisontaalselt asetsevad. Vertikaalsed veemõõtjad vähendavad neist läbivoolava vee hulka, eriti väikese kulu korral. Seegi kasvatab maja üldvee näidu ja korterite summaarsete näitude vahet.
7. Veekulu tekib veevarustuse süsteemide avariide korral. Vesi kulub üldkasutatavate ruumide koristuseks. Tavaliselt ei ole need kulud eriti suured ja oluliselt eelarvet ei mõjuta, kuid ka neid saab arvestada.
Mis järeldused saab teha ülalöeldu põhjal? Rida ”üldvesi” tekib arvetele mitmetel põhjustel. AS TEPSO on oma veebilehel avaldanud nimekirja soovitatavatest meetmetest, mis vähendavad maja üldvee kulu. Nende rakendamiseks on vaja teatud vahendeid, kuid ennekõike korteriomanike endi soovi ja head tahet.
Korteriomanikel tuleks aru saada, et maja üldveemõõtja näidu ja korterite näitude summa erinevus on kõigi ühine mure. Selle lahendus ei seisne mitte ülekulutatud kuupmeetrite kandmises teatud elanike arvele, vaid näitude õigesti ülesmärkimises ja esitamises ning veemõõtjate kontrollimise korraldamises.
