Ülenurme valla asulatest ja nende nimedest


Ülenurme valla asulatest ja nende nimedest
Delfi

Räni

Tartu-Maarja kihelkonna Räni küla maa-alal oli vanasti mõis. Esmakordselt on seda mainitud 1618. aastal, mil ta läks Tartu raehärra Hans Renni valdusse. XVII sajandi keskel oli mõisnikuks Jacob Renni, kelle perekonnanimeks sai hiljem Renning. Räni mõisal oli Ropka mõisaga sama omanik.

Aastate 1923-1945 paiku eksisteerisid eraldi Räni küla ja Räni asundus. Viimane oli rajatud Eesti Vabariigi maareformi käigus. 1945.a paiku moodustati mitmest asulast liitmise teel Räni-Õssu küla, millest Õssu (lähemalt edaspidi) eraldati taas 1977. aastal. Küla järgi on nimetatud Tartu linnajagu Ränilinn.

K. Uustalu arvates tuleneb eestikeelne Räni (1782 Renni) XVII sajandi mõisaomaniku perekonnanime varasemast kujust Renni, saksakeelne Renningshof aga hilisemast nimevariandist. Kunagi oli mõis tuntud eestlaste keskel lõunaeestipärase nimega *Tseamõisa (1618 Zeamoisa, 1627 Zigga Moysa, Szoeha Moysa). Kohanimi koosneb osadest tsiga : tsea 'siga' ja mõisa. Kas nime motiiviks oli rohke sigade kasvatamine või midagi muud, jääb teadmata.

Ränna

Regio Eesti Teede Atlases esineb kohanimi Ränna, kuigi see ei tähista praegu enam ametlikku küla. Ajalooliselt on see Tähtvere mõisale kuulunud põlisküla, mis jääb Tartu-Maarja kihelkonda Räni küla vahetusse naabrusse.

Asustuse vanusele osutab Ränna piirest leitud XIII-XVII sajandi asulakoht. XIV-XV sajandil oli seal mõis, mille nimi on esimest korda talletatud 1382. aastal (hof to Renne 'Ränna mõis'). 1418. aasta ürikus on kõne all Rennemoyse, mis kuulus Odert Rennele. Viimane teade Ränna mõisa kohta pärineb veerandsada aastat hilisemast ajast. Kohanimi Ränna tulenebki kunagise mõisaomaniku Renne nimest.

Pärastpoole esineb Ränna ainuüksi külanimena (1585 Renokula, 1626 Renna kuella). Külanõukogude moodustamise ajal 1945. aastal taastati vahepeal ilma ametliku staatuseta olnud talude kogum külana, mis sai nimeks Ranna (!). Ei tea, kas põhjuseks oli sarnasus Räni'ga või midagi muud. Küla likvideeriti maa-asulate arvestuse korrastamise käigus 1977. aastal. Tänapäeval on Ranna sealkandis asuva bussipeatuse nimeks, kuid õiglasem oleks muidugi Ränna.

Soinaste

Kunagise Ropka mõisa Soinaste küla kuulub osaliselt Nõo, osaliselt Tartu-Maarja kihelkonda. Selle nime kirjapanekud algavad XVI sajandist. Näiteks 1540. aastal esineb külanimi veel vähetuntaval kujul Synis, ent hiljem üha arusaadavamalt, nimelt 1582 Soinesth ning 1638 Soinast ja Soynastkyll. Küla paisus ajapikku üsna suureks. Eesti Vabariigi algusperioodil eristati isegi kaht Soinaste küla, nimelt Soinaste-Ala ja Soinaste-Mäe küla. Muide, osa Soinastest arvati 1977 Tartu linna alla.

Juba rahvaluule suurkoguja Jakob Hurt näitas oma väitekirjas, et liitega -ste lõppevad kohanimed kujutavad endast ne-lõpulisi sõnu, nende hulgas ka isikunimesid mitmuse omastavas käändes, nt rebane : rebaste. Nõnda siis on ka Soinaste puhul. Küla esmaasukaid võidi kutsuda Soinasteks. L. Kettunen kõrvutas käsitletava külanime Soomest talletatud isikunimega Soininen. Jällegi üks küla, mille nimi pärineb algasukatelt! Muide, liidet -ste sisaldavad kohanimed on Emajõest lõuna pool väga levinud, seevastu Põhja-Tartumaal on neid üpris vähe. Mainitud nime tähendus pole küll kindel, kuid teda saab võrrelda soome sõnaga soinnikas 'heliline'. Teisalt pole välistatud, et Soini on hoopis rootslastelt laenatud Sven.

Soosilla

Loe veel

Ropka mõisa küla Soosilla jääb Tartu-Maarja kihelkonda. Küla nime võib leida 1721. aasta hingerevisjoni kirjast, kuid trükitult alles 1796. aastal ilmunud L. A. Mellini atlase kaardilehelt, paraku eksitaval kujul Solasilla, st Soolasilla. Soolaga pole külal olnudküll suuremat pistmist kui mujal. Õige nimi tuleneb kohanimeuurija Valdek Palli arvates sõnadest soo ja sild : silla 'tee, maantee'. Nii esineb Torma kihelkonnas Soosilla nime kandev talu. Tartu-Maarja Soosilla tähistab ülesõidu kohta soise ümbrusega ojast. Usutavasti mäletatakse veel praegugi seda soist orgu, kus tänapäeval laiub paisjärv.

Tõrvandi

Nõo kihelkonnas paiknev Tõrvandi on esmakordselt kirjasõnas mainitud Tarwen'i mõisana juba 1426. aastal, mil ta läänistati Claus Walmesele. Hiljem sai sellest Tähtvere mõisa karjamõis. Järgmistel sajanditel mainiti üksnes Tõrvandi küla, sh 1533 Tarwenn, 1582 Derwenth, 1638 Terwanto kyllo. Karjamõisate kohta on üldse vähe teateid. 1920. aastate alguses rajati Eesti Vabariigi maareformi elluviimisel lisaks iidsele külale Tõrvandi asundus. Seoses Tartu masina-traktorijaama (MTJ) ja selle baasil tekkinud koondise Eesti Põllumajandustehnika (EPT) Tartu osakonnaga ning asula laienemisega nimetati Tõrvandi 1977. aastal alevikuks. Meeldetuletuseks mainitagu vaid niipalju, et EPT on tänini säilinud bussipeatuse nimena.

L. Kettunen on Tõrvandi puhul pidanud lähtesõnaks tõrvand 'tõrvane puit', mis on tõrv-sõna tuletis. Ent sama murdesõna, mida on registreeritud üksnes Rõuge kihelkonnast, kuid mille varasem levik oli usutavasti laiem, tähendab ka olendit. Seega kohanimi on lähtunud pigem tõmmu välimusega esmaasuka lisa- või hüüdnimest.

järgneb ...

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare