Uudishimu sunnib mind kõigepealt küsima ,et kui pikk te olete ja millises liigas korvpalli mängite?

 Pikkust on omajagu ja seda on piisavalt nii korvpalli mänguks kui ka sadama tarvis. Kui aga tõsiselt vastata, siis päris kaht meetrit täis ei ole. Pea tolli jagu on puudu, kuid korvpall oli ja on nüüdki meie peres tähtsal kohal. Samuti on ka mere ja sadamaga– ei pea olema superliigas. Peamine on, et tähtsustad seda, millesse usud ja teed asju südamega. Materialiseeruvad need tähtsad asjad siis sportlikes saavutustes või väljundiga merele, Koljunuki sadama näol. Peamine on teha asju särasilmselt ja südamega .

Kas te teadsite selle paiga ajalugu enne, kui siia kodu ja sadama rajasite?

Kui vastaksin jah, siis valetaksin. Tihti on elus määravaks erinevate asjaolude kokkulangevus, nii ka elama asumisega Koljunukile. Enne oli hulk erinevaid asjaolusid, mida kõike ette ei olnudki planeeritud. Olid siis nendeks asjaoludeks isiklikud unistused ja nende realiseerimiseks võimaluste otsimine või hoopis puhas juhus. See ei olegi ehk tähtis ja las lugeja ise oletab, mis võis olla selleks “millekski”, et sadam siia sai. Selle koha ajalugu hakkasin aga uurima veel enne ehitustööde planeerimist ja sealt on saadud palju inspiratsiooni. Ka seda, kuidas ja kuhu täpselt sadamarajatised ehitada.

Mis selles paigas oli 2010.aastal, kui te selle krundi enampakkumiselt välja ostsite?

See paik oli tüüpiline NL aegne piirivalvekordon, mida olid räsinud nii ajahammas kui ka kohaliku rannarahva mentaalsus. Jah, selliseid paiku on Eesti rannikualal N+1 ja Koljunuki ei erinenud sugugi teistest– oli kohalikele piiratud juurdepääsuga ja üldjuhul esteetiliselt loodusega mittesobiva visuaaliga. Ühesõnaga mitte midagi meeldivat, mis puudutas seda, mida oli näha kaldapealsel. Samas see merevaade ja see avarus lummas mind sedavõrd et .... meenus kohe “Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsarohelise eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke.” (L. Meri „Hõbevalge“).

Olete tõenäoliselt pärit mere äärest?

Peab tunnistama, et ma ei ole mere äärest. Veelgi enam, ma pole pärit isegi järve äärest, kuid minu hinges on üks helin. See helin on lihtsamalt öeldes vete kohin. See, mida meist igaüks tajub ehk erinevalt, kui satub suure veekogu äärde. Mind on alati lummanud veekogud ja olen pärit hoopis Tartumaalt Peipsi veerelt, kuigi mitte päris järve kaldalt. Selleks pean paslikuks mõtestada seda oma “helinat”– kui seda metsa ees ei oleks … (J. Liivi luule).

Mis haridus ja kogemus teil on, et söandasite sadama rajamise käsile võtta?

Haridus on mul vanast heast TPI-st ehk tänasest Tallinna Tehnikaülikoolist, kuid see ei ole kuidagi seotud hüdrotehnikaga ja vesiehitusega. Et sellele ausalt vastata, et miks söandasin sadama rajamise käsile võtta, pean tunnistama, et ka seekord oli juhusel rohkem rolli, kui minu teadlikul valikul.

Kuidas see sadamakapteniks õppimine käis?

See on täpselt reguleeritud ja selleks piisab, kui oled väikelaevajuhi pädevusega ning täidad Veeteede Ameti poolt kehtestatud tingimused sadamatele kehtestatud tehniliste nõuete osas. Seega õppetöö puudutas eelkõike väikelaevajuhi kvalifikatsiooni, muu oli juba nii-öelda tehniline osa.

Kas merendus on teil töö, hobi või elustiil?

Vastus on aus ja siiras – see on rohkem siiski elustiil, aga nii need väikesadamad toimivad
nii siin kui sealpool merd.

Milliseid teenuseid Koljunuki sadam pakub?

Lisaks klassikalistele sadamteenustele, mis seotud veesõidukitega, pakume nii konverentsi- kui ka vabaajaga seotud teenuseid. Täpsemat infot leiab meie kodulehelt www.koljunukisadam.ee. Meid on leidnud ja omaks võtnud mitmed koolitusettevõtted ja äriühingud, kes korraldavad Koljunuki sadama Kuursaalis koolitusi ning erinevaid kliendiüritusi .Ka kohalik kogukond kasutab meie teenuseid – pakume võimalust korraldada erinevaid suveüritusi kui ka rendime ruume erinevateks seltskonnaüritusteks nagu juubelid, pulmad jne. Meie kodulehel on pildigalerii, mis kirjeldab ja visualiseerib neid võimalusi. Hea, kui lugeja saaks mahti ka sinna pilk peale visata.

Kas kohalikele rannakaluritele ka ruumi jätkub?

Jah, loomulikult on meile oodatud ka kohalikud rannakalurid. Siiski on tegemist erasadamaga ja seetõttu on kõigile sadama kasutamine tasuline, kuid selle eest tasumise oleme teinud mugavaks – mobiiltelefoniga ehk analoog tasulisele parkimisele. Täpsem info selle kohta leiab kodulehelt, aga ka sissesõidu väraval on täpsed juhised, kui keegi peaks kohale tulema ilma, et oleks täpsemalt asja kodulehelt uurinud. Kõik on kohapeal täpselt kirjas.

Millised on sadama arendamise edasised plaanid?

Täna on Koljunuki sadama omaks võtnud eelkõige kohalikud ja Eestis mereturismi nautivad inimesed. Siiani ehk vähem on aluseid teistpoolt merd, Soomest ja Rootsist, kuid seda piirab eelkõige sadama süvis –see on täna siiski mõeldud alustele süvisega kuni 1,5 meetrit. Seega avamere purjekatele me ei ole veel täna just sobivaim paik, kuid plaane on, kuidas olemasolevat akvatooriumi süvendada. Eks näis.

Kui sageli te ise purjetamas käite?

Pean tunnistama, et häbematult vähe. See on siiski seotud asjaoludega, et põhitöös olen seotud muuga, kui merega. Seega põhjus on mujal. Aga ükskord ma …

Kas vastab tõele, et Soome lahes enam kala ei ole?

Mul puudub pikaajaline kogemus ,et seda väita. Sel kevadel läbisin rannakalur 4 koolituse ja seega olen vastava kvalifikatsiooni omandanud alles nüüd. Mida aga olen kuulnud kohalikelt rannakaluritelt, on see, et meres jagub kala nii kaluritele kui ka hüljestele. Ju siis on ikkagi asi kalamehes endas, kui väidetakse, et meres kala pole.

Kas vastab tõele, et te ei ole saanud euro -toetusi ja olete kogu kompleksi rajanud oma rahadega?

Kurb tõdeda, aga see vastab tõele. Oleme kahel korral taotlenud toetust, kuid ei ole osutunud toetuskõlblikuks. Loodame siiski tulevikus saada toetust ja seda eelkõige olemasoleva akvatooriumi süvendamiseks.

Kas kadedaid ka on?

No nii kehv see Koljunuki sadam kah ei ole, et keegi ei kadestaks… ;-)
Koljunuki sadama omanik Andres Vainola