Arutlused toimusid 10-liikmelistes laudkondades, koos juhendajaga. Laudkonnas, kus mina olin, oli osalejaid vaid 5. Need olid 20-30aastased noored, väga teadlikud, arukad, rõõmsameelsed: noormees Valgamaalt Pukast, noor naine Tartumaalt, üliõpilane noormees Tartust ja Tallinnast üliõpilane venelanna, kes rääkis vabalt eesti keelt.

Rahvakogu aruteluks oli 18 teemat. Teemad käsitlesid probleeme seoses poliitika tegemisega Eestis (valimised, erakondade töö, erakondade rahastamine, rahva võimalused poliitika tegemises osaleda jne). Teemade aruteluks oli aega 50 minutit või 30 minutit, vastavalt teema sisule. Iga teemarühma vaheaeg oli 10 minutit, oli ka pooletunnine lõunapaus. Nii et oli tõsine tööpäev, mis kestis kella üheteistkümnest õhtul kuueni. Toon näiteks mõned teemad ja nende teemade Rahvakogus osalejate eelistus(hääletus)protsendi.

  • Rahvakogu jätkamine praegusel kujul, vabatahtliku algatusena (enamus), kusjuures sooviti sotsiaal- ja haridusteemade ning teisi otseselt rahvast puudutavate teemade arutelusid.
  • Erakondade rahastamise ausus ja kontrollitavus, erakondadele raha annetamine (võib ainult üksikisik) - 77,6%, suurendada rahastamise järelevalveorgani volitusi - 86,6%.
  • Riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse: kuulumise keelamine - 61,8%, kuulumise lubamine, aga töötasu mitte saades - 29,2%.
  • Poliitilise reklaami mahu piiramine (kehtestada ülempiir) - 42,7%.
  • Valimiskünnise langetamine 3%-le praeguse 5% asemel - 76,1%.
  • Presidendi otsevalimine: jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu - 58,7%.

Ja nii edasi, kuni kõik teemad olid arutatud. Lõpetan meie laudkonna juhendaja Erki Berendsi sõnadega: "Inimesed, kes olid kohal arutelul, olid hingega asja kallal. Nad olid tulnud selleks, et Eesti asja paremaks muuta. Inimesed ei ole rumalad, nagu meedias kiputakse väitma."

Rahvakogu päev lõpetati ühispildi tegemisega ja ühislauluga laulukaare all.