Üllatusõpetajad Aste koolis
Eesti keele tunnis rääkis Kuressaare linnateatri direktori asetäitja loomealal Aarne Mägi (fotol) teatrist, filmitegemisest ja näitlejaametist. Lähemalt tulid jutuks lastele hästituntud "Ruudi" film ja teleseriaal "Süvahavva", millega Mägi on tihedalt seotud olnud. Oma pikaaegse näitlejatöö kogemustepagasist jutustas ta lõbusa loo sellest, mis võib juhtuda, kui laval tekst meelest läheb: "Oh kurja, see on ikka päris kole!
Ükskord jooksin meeleheitlikult kümme tiiru ümber lava, et tekst meelde tuleks! Publik ei saanud õnneks aru midagi, muudkui möirgas naerda."
Lapsed tegid etüüde
Et lastel koolitund ainult kuulates ei mööduks, pani Mägi nad etteantud teemadel etüüde tegema. Publiku ehk klassikaaslaste ette astusid tulevased iluteenindajad, korrakaitsjad, juhtivatel kohtadel istujad (ehk rallisõitjad ja bussijuht) ning pankur ja kokk. Kenad ametid kõik, kuid ehk on õpilaste seas ka mõni tulevane näitleja peidus? Mõne etteaste najal võiks seda öelda küll. "Oodake! Oodake, palun!" jooksid lapsed koridoris Aarne Mägile järele, paber ja pliiats peos. Muidugi, kus sa siis lased kuulsa inimese ilma autogrammi küsimata minema!
Politseinikud tulid tundi teenistuskoertega
"Aarne Mägi on tore inimene. Mulle ta meeldis, sest me näitlesime ja kirjutasime tahvlile, kelleks me tahame saada. Mina tahtsin saada maniküürijaks.
Tegelikult tahaksin ka näitlejaks saada, sest mulle meeldib näidelda," ütles Aste põhikooli õpilane Elisa Geier.
Neljapäeval teise tunni alguses venisid aga sama klassi õpilaste näod üllatusest lausa pikaks.
Oli ka põhjust, sest ega politseinikud koos teenistuskoertega - ja veel nii armsatega! - tule iga päev koolitundi andma. Seekord tõesti tulidki. Et nende räägitu suurema arvu kuulajateni jõuaks, kutsuti ka kõrvalklasside õpilased kohale.
Ludmilla Roi ja Silvar Rattas, mõlemad kogenud teenistuskoeraga politseiametnikud, vestlesid noortega mitmesugustel teemadel: suitsetamisest ja alkoholist, keelatud ja lubatud tegevusest. Lapsed paistsid silma oma heade teadmistega neis küsimustes, nii et nendele teemadele võis selleks korraks joone alla tõmmata. Edasi keskenduti neile, kes truult oma "sõnajärge" ootasid.
Nimetatud tegelased sõnu ei kasuta, küll aga saavad nad sõnadest väga hästi aru, selles võisid kõik kohalviibinud ise veenduda.
Silvar Rattas demonstreeris lastele oma hoolealuse palju elevust tekitanud briljantseid oskusi. Tõelise pildi neist andis peitusemäng, kus 30 last pärast ühist 1,5-minutilist mänguasja otsimist loobus, koertel kulus peidetu leidmiseks aga vaid 16 sekundit. Pärast seda polnud lastel enam küsimusi, miks politseitöös koeri vaja on. Pärastpoole said koertega tutvust teha ka lasteaialapsed, neilegi valmistas see palju rõõmu.
