Unustatud majad: Hoone, mis oma arhailisuses meenutab Nõmme alevit

Raudtee on alati olnud Nõmme elanike ühtesiduja ja linnakese keskne tuiksoon, eriti oluline oli see muidugi sel ajal, kui eraautosid veel kuigi palju liikvel ei olnud. 1870 avatud Tallinna-Peterburi-Paldiski raudteele 1872 asutatud Nõmme jaama nimetati algul «Peatus seitsmendal vestal» (Oстановочный пункт на 7. версте), lugedes läbitud vahemaad alates Balti jaamast.

Siia sõitsid esialgu peamiselt suvitajad ja Nõmme varasema ajaloo kindlasti koloriitseima isiksuse, kuulsa Nikolai von Glehni tegemistega seotud inimesed, näiteks tema lossi ja pargikompleksi veidrate ehitustega tegelenud töölised. Vähehaaval kasvas Nõmmel nii suvitajate kui ka alaliste elanike hulk ja jaamakompleks muutus olulisemaks, lisaks puitpitsilisele vaksalihoonele, mida enam olemas ei ole, sest see jäi juba 1920. aastail väikeseks ja asendati praeguse kivimajaga, kerkis teisigi jaamaga seotud ehitisi. Nagu ikka raudteesõlmede ümber, olid siin laadimisplatvormid, pagasikuur, mitmed raudteelaste elamud. Varasem raudteelaste maja asus Pärnu maantee ülesõidu lähedal ja lammutati kahjuks hiljuti ära. See oli Nõmme ilmselt kõige vanem puumaja.

Teine ilmselt raudteelaste majaks ehitatud pikk barakk on alles – Raudtee tn 56, rajatud arvatavasti 19. sajandi lõpus ja hiljem mitmes osas juppe juurde ehitatud. See on ühest nurgast kivist, enamikus aga puust, paljude sissekäikudega hoone. Uste kohal olevad kohmakad puitkonsoolidel varikatused on raudteearhitektuurile omased. Lisaks paljudele väikestele elukorteritele on siin millalgi asunud ka Nõmme elektrijaam, aga maja on seest aja jooksul nii tugevasti ümber ehitatud, et praegu ei saa enam arugi, mis ruumis see generaator võis olla.

Huvitavad on hoovi pool olevad suured vintskapid, mis tunduvad olevat vintskapid sõna otseses mõttes: siit vinnati kunagi vintsi abil midagi pööningule. Võimalik, et seal hoiti mingeid kaupu või hobuste heinu. Interjöörides oli veel hiljuti säilinud peegelvõlvlagesid, vanu tahveluksi ja mõned vahvad vanaaegsed metallkestaga ahjud, aga sel ajal kui maja pikalt tühjana seisis, jõudsid need kahjuks hävida. Viimane omanik jättis nimelt hoone hooletusse ja see on praeguseks jõudnud väga halba seisundisse, hoovipoolne tiib on hoopis kokku langenud. Uuel omanikul on plaan see ajalooline maja Nõmme südames siiski korda teha ja uuesti eluruumidena kasutusele võtta, ehitades muu hulgas valmis ka varem tühjana seisnud pööningu. See suurte põlispuude all seisev lihtne hoone on ju omal moel romantiline, meenutades oma arhailisuses kaugete aegade peamiselt ühekorruselistest puumajadest koosnenud Nõmme alevit.

Artiklisari ilmub kord kuus koostöös kultuuriväärtuste ametiga.