Assoori saared asuvad Atlandi ookeanis poolel teel Euroopast Ameerikasse ning on vulkaanilise päritoluga. Fantastilised kaljud, niiske ja pehme kliima, sinavalt selge ookean, kaunis loodus ja ülevoolavalt lahked inimesed jätsid meile jällegi ühe kustumatu mälestuse. Saarestikus on 9 saart, mis omakorda jagunevad Läänerühma, Keskrühma ja Idarühma. Nagu juba öeldud külastasime meie St.Miguel'i, mis ongi saarestiku peasaar ja kus asub saarestiku keskus Ponta Delgada. Saarestikus elab kokku umbes 250 000 elaniku ja riigikeeleks on portugali keel. Kuna tegemist on ka turismipiirkonnaga, siis oskasid paljud elanikud ka inglise keelt. St. Miguel saarel on kaunis loodus, mis avaldab muljet oma kuumavee allikatega, imeilusate maastikuvaadetega, tulikuuma rannaliiva ja mõnusa ookeaniveega, erinevat värvi järvedega ning väävlihaisuste kraatritega, millised annavad aimu saare all sügaval maapõues toimuvast vulkaanilisest tegevusest. Ühes sellises väävlihaisulises, kuid muidu väga kaunis kohas, mis asus kollakas-rohelise järve kaldal, valmistati meile lõunasöök ja seda tehti maa-alustes aukudes, sest maapind on seal nagu looduslik ahi.

Meid kutsuti sinna festivalile, mis kandis nime: "Nineteenth Great Festival of Folklore of Relva- Folk' Shows on Atlantic". Festivalist võttis osa kaks välisrühma (Eesti ja Tšehhi) ning hulk kohalikke rühmi. Kontserte ja esinemisi sai meil kokku 5 ja need toimusid õhtuti kui juba pimedaks läks ning hea oligi, sest päevavalguses ja sellises niiskuses nagu seal oli, ei oleks keegi suutnud kaua „upsida". Isegi õhtused esinemised väänasid tantsijatest selle viimase vee välja ja tunne oli nagu oleks dušši all käinud. Kuid hoolimata sellest olid esinemised vahvad, sest kohalik rahvas võttis meie etteasteid suure rõõmuga vastu. Iga kontsert algas suurejoonelise rongkäiguga, mis kulges läbi kontserdipaigaks olnud linnakese. Meil oli ette valmistatud kolm komplektset kava: 20 min., 30 min. ja 40 minutit. Kavadesse oli põimitud enamus Eestis levinud rahvatantsusammud, eestlastes sügaval peidusolevad emotsioonid ja tubli annus näitlejameisterlikkust, mis kõik kokku ka kohalikele eestlastele liigutuspisara palgele tõid.

Kuna Portugal on tugevalt religioosne maa ja samuti ka Assoori saarte elanikud, siis oli huvitav jälgida nende toimetusi igapäevaselt ja ka pidustuste ajal. Imetlusväärsed olid peaaegu igale majale paigutatud pühakupiltidega seinaplaadid, üsna tihedalt paigutatud kabelid ja väikesed altarid ning lõpeks suurejooneline Neitsi Maarja kuju kandmine läbi linna tänavate, millest ka meil paluti osa võtta. Kogu see rongkäik oli sügavalt religioosne ja tõsine, kuid imetlusväärne oli see, et selleks puhuks olid linnatänavad kaetud lillevaipadega, mis nägi välja tõesti nagu vaip ja oli väga hoolikalt ning maitsekalt kujundatud.

Nagu viimastel aastatel Upsijatele kombeks on saanud, siis oli ka seekord tegemist ekstra selleks reisiks kokku pandud seltskonnaga, kus oli tantsijaid 5st erinevast tantsurühmast. Treeningud algasid juba kevadel ja meil õnnestus ka kolmel korral enne reisi Eestimaa pinnal nende kavadega esineda. Neljas esinemine oli peale reisi, mis oli mõnusaks lõpetuseks selle seltskonna selleaastasele reisile. Ainuke ja õige moodus nendest reisidest osa saada ja kõike ise kogeda, on meiega kaasa tulla. See ei olegi ju nii ilmvõimatu, sest igal ühel meist on tantsupisik sees ja soov näha võõraid maid.

Ka Sina võid ju meiega koos tantsida, sest Rahvatantsuselts Upsijad on Sulle lähemal, kui Sa arvatagi oskad. Kohtume siis!