Filme näitasid kogenud kinomehaanikud Vello Pärnpuu ja Tiit Lehtla, kes olid selles ametis pikki aastaid nii Uue-Karistes kui mujal Mulgimaal. Paaril korral tekkis filminäitamisse paus, kui mehaanikud pidid tuttavas hämaravõitu kinoruumis kleepekohtadest katkenud filmilinte uuesti aparaati kinnitama. Publik saalis suhtus sellesse aga mõistvalt ja heatahtlikult, mitte vile ja jalgade trampimisega nagu juhtus omal ajal.

Kõik näidatud filmilõigud pärinesid Järva-Jaani kinomuuseumist, kust Tuve Kärner need lahkelt uuekaristelastele laenas.

Sealt tõid need kohale Vello Pärnpuu, rahvamaja juhataja Ivi Alp ja tehnikamees Tarmo Laanmets, kelle kuldsete käte abil sai taas töökorda ka pikka aega seisnud ja tolmu kogunud rahvamaja 1970. aastal valmistatud kinoprojektor.

Nostalgiat filmiõhtule lisasid juba saaliuksel müüdud pooleeurone kinopilet, samuti kirev väljapanek omaaegsetest kinokuulutustest, mida jagus nii seintele kui pikale lauareale. Enamus neist pärines samuti Järvas-Jaani muuseumi kogust, väiksem osa aga oli juhuslikult päevavalgele tulnud Halliste vallavanema Andres Rõigase isakodust.

Kes soovis, võis järele proovida, kuidas oli istuda klappistmega omaaegsel tüüpilisel kinotoolil. Viimati olid need Uue-Kariste rahvamajas juhataja Ivi Albi mäletamist mööda kinopubliku päralt 1994. aasta 23. märtsil, mil linastus USA film „Minu tüdruk".

Omal ajal järgnes kinoseanssidele maal alati tantsuõhtu. Võimalust jalakeerutuseks laheda lindimuusika näol pakkus Ivi Alp soovijaile nüüdki. Ka palus ta kõiki kinolisi pärast seanssi kaminasaali kaetud kohvilaua äärde, kus küpsetisi maitstes nähtu üle muljeid vahetati.

Lisaks eelnimetatutele andsid oma panuse Eesti filmi 100. aastapäevale pühendatud filmiõhtu õnnestumiseks Uue-Karistes Rein Sults, Sirje Õruste, Heiki, Aguri ja Tauri Alp ning Jüri Koorits. Ettevõtmist toetas Halliste vald.