Uue katlamaja suits kimbutab Kiili elanikke

 (7)
Uue katlamaja suits kimbutab Kiili elanikke
Kiili katlamajaFoto: Marko Tooming

Kiili elanikud kurdavad Facebooki grupis, et 2014. aastal ehitatud katlamaja suits häirib läheduses asuvate majade elanikke - aknaid ei saa lahti hoida ja ventilatsiooniavadest tuleb ving tuppa.

Madalrõhkkonna ajal ja tuuletu ilma korral levib suits aga alevis kaugemalegi ning puudutab ka katlamajast eemal elavaid inimesi.

Mainitakse sedagi, et uus katlamaja suitseb isegi rohkem kui vana ja pakutakse, et põhjus võib peituda märja toormaterjaliga kütmises. Samuti käiakse ühe võimaliku põhjusena välja veel korstna kõrgus, mis on väidetavalt madalam kui vanal katlamajal.

Kiili vallavanem Aimur Liiva vastas Delfi küsimusele, et uue katlamaja võrdlemine vanaga ei ole asjakohane: "Vana köeti äärmiselt keskkonnavaenuliku põlevkiviõliga ja praeguse soojatootja N.R.Energy eelkäija Avotermi ajal oli isegi üks hukkunuga tööõnnetus, kui kaks Kohtla-Järvelt toodud noormeest pandi mahutit puhastama. Uus katlamaja vastab kõikidele kaasaegsetele nõuetele ja kütuseks on puiduhake."

Ta lisas, et vallavalitsusel puudub võimalus ja ka pädevus kontrollida heitgaaside sisaldust ning seda saab teha ainult Keskkonnainspektsioon: " Nende poole me ei ole seni pöördunud, kuna see teema on minu teada esimest korda kõneks, see tähendab, et ühtegi kirjalikku ega suulist pöördumist vallavalitsusele elanikud ega korteriühistud ei ole seni teinud."

Vallavalitsuse päringule vastas soojatootja, et Kiili katlamajas ei ole olnud häireid tavapärases kütterežiimis, mis võinuks põhjustada standardist suuremat heitgaaside sisaldust. Samuti on hakkepuidu kvaliteet hea ja selle niiskus on olnud maksimaalselt 40-45 protsenti. Küll aga ei saa välistada, et talvel välilao hoiuplatsilt ostetud hakkepuidul on olnud külmunud tükke sees, mis hakke niiskuseprotsenti lühiajaliselt suurendavad ning tekitavad kohati rohkem auru.

Kiili elanike mure põhjuseks aga võivad olla viimaste nädalate jooksul sageli valitsenud madalrõhkkonnad, mis ei võimalda suitsugaasil tõusta vajalikule kõrgusele. Madalrõhkkond surub suitsu allapoole, mille tõttu on häiritud ka Kiili alevikus elavate inimeste heaolu. Ka tuule suund on sageli olnud kortermajade poole ja seega sarnaneb olukord ahiküttega tiheasustuse alade omale.

Mis puudutab korstna kõrgust, siis vallavanem Aimur Liiva ütles vastuseks elanike küsimusele, et uue katlamaja projekteerimise ja ehituse käigus 2014. aastal oli üks vallavalitsuse ettepanekutest ka praegusest kõrgem korsten ehk 18 meetrit, kuna oli ette teada, et lähtuvalt kõrvalkrundil algatatud korrusmaja detailplaneeringust võib tekkida tulevikus probleeme. Soojatootja ettepanekuga ei arvestanud, kuna projekteeritud ja nüüdseks valmis ehitatud 15 meetri kõrgune korsten vastab kõikidele standarditele ja sellel on välisõhu saaste luba. Seega sisuline alus kõrgema korstna ehitamiseks vallavalitsusel puudus.

Hea lugeja, kui sinulgi on oma kodukohas olnud sarnane mure, siis anna sellest teada kommentaariumis.