Uue kooli loomine nõuab suurt julgust


Uue kooli loomine nõuab suurt julgust
Foto: Angela KaseKohila Valla Infoleht

Kohila Mõisakooli eelkoolis alustas oktoobris õpingutega 14 õpilast. Tegu on esimese eraüldhariduskooliga Kohilas ja Raplamaal. Milliste lootuste ning ootustega vaatate kooli tulevikku ja kas sellise algatuse kaudu võib iseloomustada ka kohalikku kogukonda (valmisolek muutuda ja oma arusaamade eest seista ning tegutseda)?

Soovin Kohila Mõisakooli initsiaatoritele jõudu ja edu. Olukorras, kus õpilaste arv kahaneb ja olemasolevadki koolid võitlevad õpilaste pärast, nõuab suurt julgust algatada uue kooli loomist.

Miks siis ikka on oluline luua ise oma lastele kool? Kõike me tahame, et me lapsed kasvaks hooles, ja loodame, et koolis märgatakse nende igaühe kordumatut eripära ( ja aidatakse seal, kus nõrgem külg on), et luua neile parim võimalik tulevik. Samuti on oluline, et vanemad ja kool ja jagaksid vaateid kasvatusele nii, et see, mida laps koolis õpib, ei eemaldaks teda vanemate arusaamast hea ja halva; õige ja vale suhtes.

Tegelikult on just see isikuline suhe kasvatuses põlvkondade järjepidevuse aluseks. Impersonaalses pluralistlikus haridusruumis on taolise seose hoidmine raske. Enamasti on esiplaanil see, mida saab formaalselt mõõta testide ja eksamitega; mis inimese enda kujunemisse puutub, jääb suuresti juhuse hooleks. Üha rohkem lapsi kannatab hirmude ja üksinduse all.

Kui 80-ndatel aastatel hakkasime oma lastele kooli looma, oli selle põhjuseks lisaks ideoloogilisele taustale ka kooli nivelleeriv ja ebaisikuline korraldus. Lubasime, et me ei seisa mitte ainult enda laste eest, vaid püüame välja töötada kooli mudeli, mis oleks toeks ka teistele vanematele, kes soovivad oma laste koolitamisega tegelda.

Tänaseks on Vanalinna Hariduskolleegium kasvanud tuhandelapseliseks kooliks, kus seni on püsinud üsna personaalsed suhted, kuid kasvamine pole enam kindlasti võimalik ilma oma algset mõtet kaotamata. On aeg julgustada uue põlvkonna vanemaid oma laste koolitamist enda kätte võtma.

Kristlikule väärtussüsteemile orienteeritud vanemaid ja õpetajaid koondava Maarjamaa Haridusseltsi raames oleme püüdnud julgustada teotahtelisi vanemaid nii nõu kui jõuga. Kohila Mõisakooli loojatele jääb partneriks Miikaeli Ühendus (vanemate ühendus, kes lõi Vanalinna Hariduskolleegiumi), et aidata kaasa laste arengu jälgimisel ja individualiseerimisel ning õppe korraldamisel.

Miikaeli Ühenduse ja Kohila Mõisakooli initsiatiivgrupi vahel on sõlmitud kokkulepe ka õde Mary Vernardi poolt väljatöötud inglise keele programmi rakendamiseks Kohila Mõisakoolis. Kohilas on suur potentsiaal huvihariduse osas: Tohisoo mõis on kujunenud tunnustatud kultuurikeskuseks, mis omakorda loob eeldused laste arengule kaasaaitamiseks.

Kui kõik oma jõud ühendavad, siis võib juhtuda, et 1+1 on tunduvalt rohkem kui 2. Ja seda me tänases vähenevate ressursside maailmas vajamegi! 

FOTOL: Mihklipäeval allkirjastasid Mittetulundusühing Kohila Mõisakool, Vanalinna Hariduskolleegium ja Miikaeli Ühendus koostöölepingu. Pidulik sündmus toimus Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi väärikas raamatukogus.

Lepingu allkirjastajad: Kersti Nigesen (Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor), Tiina Veismann (Miikaeli Ühenduse tegevdirektor) ja Uku Torjus (Mittetulundusühingu Kohila Mõisakool juhatuse esimees).

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare