Uued töötajad: Vastseliina Muusikakooli uus direktor ja noortekeskuse uus juhataja
- Palun tutvustage ennast lühidalt vallalehe lugejatele.
Merlis Pajustik (M.P): Olen 6 aastat Missos koolis käinud ja pärast seda õppisin 6 aastat Vastseliina Gümnaasiumis. Kooli lõpetades suundusin edasi õppima Tartu Ülikooli, kus õppisin keemiat ja kõrvalerialana psühholoogiat. Olen olnud kooli õpilasesinduses, tegelenud Vastseliina Noorteklubiga. Ülikooli ajal olen olnud Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduses ning AIESEC-is. 4 suve olen käinud USA-s ukselt-uksele raamatuid müümas. Kooli kõrvalt olen teinud koolitusi erinevatele noorteorganisatsioonidele. Samuti olen Eestis tegelenud erinevate müügitöödega.
Merlis Pajustik - Vastseliina Noortekeskuse juhataja
Viivika Kooser (V.K): Pärit olen Põlvamaalt Leevilt. Õppisin Tartu Pedagoogilises Koolis muusikaõpetajaks.1982 aastal, kui suunati tööle, olin 18-aastane. Kõrghariduse omandasin Viljandi Kultuurikolledžis huvijuhi ja folklooriõpetaja erialal, mille lõpetasin 2003 aastal. Töötasin
Meremäel muusikaõpetajana 2008 aastani. Enamuse oma elust olengi praeguseks Meremäel elanud. Rajanud koos abikaasaga Meremäele oma kodu ja kasvatanud üles kolm poega.
- Mis tõi selle eriala/ametikoha juurde?
M.P: Selle eriala juures olen olnud juba põhikoolist peale. Olen ennast pidevalt täiendanud ja uusi asju juurde õppinud. Kogenud erinevaid noorsootöö võimalusi. Kõik see ongi tekitanud visiooni, mida peaks heas noorsootöös tegema.
V.K: Kõige lihtsam oleks öelda, et muusika, aga tegelikult oli hoopis nii. Kohtusin mõni aasta tagasi Vastseliina Muusikakooli direktori Arvo Sikk'uga. Oleme Arvoga head tuttavad juba sellest ajast, kui ta oli Meremäe segakoori dirigent. Vestlesime muusikakooli tuleviku teemadel, ta rääkis direktoriameti maha panemisest ja arvas, et mina võiksin sellele ametikohale kandideerida. Eks ma siis selle direktoriks kandideerimise otsuse enda jaoks aastatega valmis mõtlesingi. Ajastus oli hea, jäin 2011.a veebruaris töötuks, kandideerisin aprillis direktori ametikohale, osutusin valituks ja sõlmisin hr Raul Tohviga suusõnalise kokkuleppe, et asun Vastseliina Muusikakooli direktorina tööle 8. augustil 2011.a. Ja siin ma nüüd olen!
- Olete saanud juba mõnda aega töötada antud ametikohal. Kas oskate välja tuua asjad, mis valmistavad teile teie töö juures suurt rõõmu ja mis on need asjad, mis kurvastavad?
M.P: Suurt rõõmu valmistab see, et Vastseliinas on väga head võimalused noorsootöö tegemiseks. Meil on väga korralik maja noorte jaoks. Lisaks suhtumine teiste asutuste poolt on väga sõbralik. Samuti käib meilt läbi väga palju noori. Tuleb need noored lihtsalt kinni võtta ja neile sobilik tegevus leida. Lisaks on meil praegu pooleli kaks projekti, mis endine noorsootöötaja Inga Leelanss mulle jättis. Need kaks projekti annavad meile palju võimalusi ja tegevusi. Kurvastab see, et ei jõua kõike plaanitud ära teha. Mõtteid ja plaane on palju, kuid inimressurssi on esialgu vähe. Pean jõudma noorteni paremini ja neile endile vastust ja ülesandeid andma. Noored on esialgu aga veidi arglikud. Julgustamine ja personaalne suhtlemine võtab aga palju
aega.
V.K: Töö tegemine ise on juba nii suur rõõm, et kurvastamiseks ei jää aegagi. Ja milleks üldse kurvastada, elu on antud elamiseks ja tööd tuleb teha selleks, et elada, mitte vastupidi. Ma pole kunagi tööd kartnud ja minu jaoks on uus ametikoht huvitav väljakutse. Olen elus edasi rühkija ja paigal tammumine mulle ei meeldi. Suurt rõõmu tunnen muusikahuviliste õppurite üle. Nende üle, kes õppimist jätkavad ja nende üle, kes sel aastal muusikahariduse omandamist alustasid. Õppureid on 2011/2012 õa kokku 73 sh algajaid 21.
- Mis oleksid esimesed muudatused, mida läbi viia plaanite või olete juba ellu viinud?
M.P: Esimene ja kõige olulisem muudatus on noorte kätte „võimu andmine". Praegu on noorsootöös oluline teema noorte kaasatus. Minagi soovin, et noored ise teeksid palju asju. Tahan, et noorsootöötaja ehk mina, oleksin noorte nõustaja, suunaja, nõuandja, julgustaja ja teenäitaja. Kõik muu võiks noored ise ära teha. Tähtis on see, et noored saaksid aru, et noorsootöö on see, mis me kõik, noortekeskuse juhataja, noored, lapsevanemad, teevad. Elus ei tehta kõike ette-taha ära. Tuleb ise olla aktiivne ja asjad ära teha.
V.K: Alati ei pea ju kohe muutma hakkama. Kõigepealt viin ennast kurssi olemasolevate võimaluste ja vahenditega, siis saan hakata vajadusi välja selgitama ja tegevussuundasid paika panema. Praegu tegelen enamuse ajast veel paberitööga (seadused, käskkirjad, lepingud jmt) ja päeva lõpupoole tuleb tihti tahtmine hüpata ja lennata, aga mis ma ikka hüppan, kui lennata ei oska. Mõned vormilised muudatused oleme ruumide paigutuse osas teinud - õpetajad said endale veidi suurema puhkeruumi (kuigi neil ei olegi eriti puhkeaega) ja direktor suurema kabineti.
- Millisena näete asutust, kus töötate, 10 aasta pärast? Kuhu tahaksite jõuda?
M.P: Tulevikus tahan endiselt teha midagi noortega. Tahan aidata meie ühiskonda edasi arendada. Soovin koolitusi teha ja erinevaid inimesi nõustada. Soovin olla noorte ja teiste inimeste jaoks silmadeavaja. Tahan näidata, et meie ühiskonnas on väga palju võimalusi, mida teha. Peab lihtsalt ise olema aktiivne, et asjad juhtuma panna. Plaanis on lähiajal luua MTÜ ELamUsKOOL. See olekski organisatsioon, mille abil hakkaksin noori ja teisi inimesi aitama. Soovin, et see oleks keskkond, mis õpetab inimestele eluks vajalikke oskuseid. Nagu nimest välja tuleb võiks see olla koht, kust inimene saab elamuse ja elukooli teadmised.
V.K: 10 aasta pärast kostuvad muusikakoolist peale klaveri, puhkpillide, viiuli ja kitarrihelide veel torupilli, lõõtspilli ja kandle helid. Praegu tegutsevatele instrumentalistide ansamblitele on lisandunud pärimusmuusika kollektiivid. Muusikakooli uksest astub sisse tunduvalt rohkem täiskasvanud inimesi ja nad ei ole laste saatjad vaid osalevad ise õppeprotsessis. Muusikakooli saalis toimuvad tihti kontserdid, kus esinevad meie kooli õpilased ja õpetajad, nii suured, kui väiksed. Ja saal on pealtvaatajaid-kuulajaid puupüsti täis.
- Millega tegelete vabal ajal? Mis on Teie hobid?
M.P: Praegu tegelen 100% Vastseliina noortega ja noortekeskuse käima tõmbamisega. Muidu mängin jalgpalli, käin jooksmas, vaatan erinevaid filme, loen raamatuid. Kuulun ka sellisesse organisatsiooni nagu Ettevõtlike Noorte Koda (JCI Tartu koda). Selles organisatsioonis on meil praegu paar noortele suunatud projekti pooleli ning praegu panustan nendesse projektidesse.
V.K: Vabal ajal liigun, kõnnin või sõidan jalgrattaga, osalen aeroobikatreeningul või ujun, mis tõendab veelkord seda, et ma ei püsi paigal. Hobideks on edendamine ja uuendamine... 2002. a asutasime Meremäe Kultuuriühingu ja enam-vähem sellest ajast nimetan ennast vabakutseliseks kultuuriedendajaks. Projektipõhise MTÜ katuse alla on kogunenud Meremäe-Obinitsa naiskoor, folklooriansambel „Hõpõhelme' ja Meremäe mehe'", huvialaringide tegevused ning tähtpäevade tähistamine, samuti Meremäe küla arendustegevus, külapeod, Leader tegevustes osalemine ja palju muud.
- Mõni soov või üleskutse vallarahvale!
M.P: Vallarahvalt soovin aktiivsust. Tahan öelda samad sõnad mida USA president J.F. Kennedy ütles oma rahvale: Ära küsi, mida riik saab Sinu heaks teha, küsi mida Sina saad oma riigi heaks teha." Sama soovin vallarahvalt. Kui näed, et kusagil on mingi probleem, siis lahenda see ära. Kui ise ei taha või ei ole aega seda lahendada, siis tule vallamajja või noortekeskusesse ja räägime sellest. Soovin, et lapsevanemad tuleksid ja räägiksid otse minuga erinevatest probleemidest, millest nad on teadlikud. Sel juhul saan ma ise või koos noortega midagi ette võtta. Tahan, et vallaelanikud saava aru, et noortekeskuse juhataja ei tee üksi noorsootööd vallas, seda teevad kõik vallaelanikud koos.
V.K: Inimesed jäävad ilma oma õnnest mitte sellepärast, et nad seda kunagi ei leia, vaid sellepärast, et nad ei peatu, et seda nautida. W.Feather. Peatuge hetkeks, nuusutage lilli, leidke aega, et elu ja oma õnne nautida.
Jõudu ja jaksu Viivikale ja Merlisele uuel ametikohal!
