Uues põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on olulised:

Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused

Esmakordselt on sisse kirjutatud riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted ja eraldatud põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded. Et rõhutada põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, ning et lähendada üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse ülesehitust, on lahutatud ka põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad.

Õpilase arengu toetamine koolis

Seaduse kohaselt jälgivad klassi- või aineõpetajad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajadusel kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele.

Kool peab tagama õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus.

Õpilaste koolikohustuse täitmise parandamine, koolist väljalangevuse vähendamine

Seaduses on sätestatud alused, millisel juhul on laps koolikohustuse mittetäitja - koolikohustuse mittetäitjaks loetakse koolikohustuslik isik, kes ei ole kantud ühegi kooli õpilaste nimekirja või kes on veerandi jooksul põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest

Sama teema juures on sätestatud alused, millisel juhul loetakse õppetöölt puudumine põhjendatuks. Õppetöölt puudumine on lubatud ja loetakse põhjendatuks mõjuvate põhjuste olemasolul: õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamise vajadus (nt hambaarsti või muu tervishoiuteenuse osutaja külastamine jne); läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud; perekondlikud põhjused; muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused.

Põhjendamata puudumiste korral võetakse kohe midagi ette (§§ 11-13). Näiteks kui õpilane puudub ja lapsevanem pole kooli teavitanud puudumise põhjusest, tuleb koolil puudumise esimesele päevale järgneval päeval võtta vanemaga ühendust ja selgitada välja õpilase õppetöölt puudumise põhjus. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumise põhjusest teavitanud ning ka koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, sest ta ei saa vanemaga kontakti, teavitab kool hiljemalt viiendal järjestikusel puudumise päeval õpilase puudumisest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust.

Seaduses on täpsustatud erinevate osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustusi ja vastutust koolikohustuse täitmisel. Loetletud on ka rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks.

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse erisused

Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses on sätestatud haridusliku erivajadusega õpilase mõiste, sh kes on andekas õpilane ja nende väljaselgitamiseks tehtavad toimingud koolis.

Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, klassi- ja aineõpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil.

Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor. Seadusega reguleeritakse haridusliku erivajadusega õpilaste õppekorralduse koordineerimine koolis.

Eraldi paragrahvidena tuuakse välja vanema nõusolekul ja direktori otsusel ning vanema nõusolekul ja nõustamiskomisjoni soovitusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks.

Täpsustatud ja avardatud on individuaalse õppekava rakendamise võimalusi.

Uue meetmena hariduslike erivajadustega õpilastele on ette nähtud ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise võimalus. Seda kasutatakse nõustamiskomisjoni soovitusel õpilase puhul, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist.

Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis

Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimalusel selliselt, et see ei soodustaks õpilaste või töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohutavate olukordade tekkimist.

Kool võib vajadusel kasutada vastavaid elektroonilisi vaatlusseadmeid, kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist ning kokkuleppel vanemaga kontrollida ja piirata päevases õpilase liikumist koolipäeva jooksul.

Hädaolukorra lahendamiseks koolis loob võimalused kooli pidaja ja korraldab direktor õpilaste ja kooli töötajate kaitse hädaolukorras. Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte vastavalt vajadusele.

Kuna koolivägivallajuhtumid sagenevad, oli seaduses vajadus määratleda õpetajate ja koolijuhi õigused konflikti või vääralt käituva õpilase tegudesse sekkumisel. Uues põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses on sätestatud tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilaste suhtes, kes ei täida seadusest tulenevaid kohustusi ja nende suhtes võib rakendada tugi- ja mõjutusmeetmeid (§ 58. „Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes“).

Uue põhikooli-ja gümnaasiumi põhisõnum: kõik tegevused koolis sh õppetegevus peavad olema põhjendatud ja asjakohased.