Uus liiklusseadus toob muudatusi igapäevaellu
Jalakäija on jalgsi või ratastoolis liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja (§ 2 p 13).
Sõidutee ületamine Jalakäija võib sõidutee ületamiseks kasutada lisaks käigusillale või -tunnelile, ülekäigurajale ja ristmikule ka vastavat, sõidutee ületamiseks ette nähtud ülekäigukohta.
• Jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul (§ 24 lg 1)
• Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu (§ 24 lg 2)
Vältimaks jalakäija jaoks tekkivat ohtlikku olukorda on sõidutee ületamise reeglisse sisse viidud muudatus, millega jalakäijat ei sunnita suunavööndite eraldusjoonel jääma ootama foori lubavat tuld:
• Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija annab üldise liikumist keelava märguande, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel viima lõpule sõidutee ületamise (§ 25 lg 5).
Jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel ning sõiduteel liiklemine
Üldise nõudena on sätestatud:
• Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija ei tohi ohustada kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel jala käijat või ratastoolis liikujat (§ 22 lg 1)
Jalakäijal on lubatud liikuda ka jalgrattateel ning jalgrattaja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal alloleva sätte tingimusi täites.
• Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri, mopeedija pisimopeediliiklust, ning jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata jalgrattaliiklust (§ 22 lg 2)
• jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud (§ 2 p 15)
• jalgtee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga (§ 2 p 18)
Määratletud on kaherattalist sõidukit käekõrval lükkava jalakäija paiknemine sõiduteel. Siin on oluline tähele panna, et erinevalt maanteel selle vasakus ääres liikumise üldisest nõudest peab sõidukit käekõrval lükkav jalakäija liikuma sõidutee paremas ääres:
• Jalgratast, tasakaaluliikurit, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed (§ 22 lg 5)
Sõiduteel võib alltoodud tingimusel liikuda ratastooli kasutav puudega isik ning suure eseme või käsikäruga jalakäija:
• Ratastooli kasutav puudega isik võib liikuda sõiduteel selle pärisuunalise ääre lähedal (§ 22 lg 9)
• Suure eseme või käsikäruga jalakäija võib liikuda sõiduteel, kui ta kõnniteel või teepeenral liikudes takistaks teisi liiklejaid ja sõiduteel liikumine ei ole talle ja teistele liiklejatele ohtlik (§ 27 lg 1)
Teel lasterühmaga liiklemise ohutust silmas pidades on lasterühma saatja nii pimeda kui valge ajal kohustatud kandma ohutusvesti. Lasterühma saatja peab tagama laste ohutuse:
• Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm (edaspidi lasterühm) võib liikuda ainult täiskasvanute saatel kõnniteel kaks last kõrvuti. Kõnnitee puudumisel võib lasterühm liikuda teepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral eraldusribata tee vasakpoolsel teepeenral. Lasterühma saatja peab tagama ohutuse ja tal peab olema seljas ohutusvest (§ 22 lg 7)
Liiklusseadusesse on lisatud ka ohutusvesti mõiste ning määratud nõuded, millele ohutusvest peab vastama.
Liiklemine pimeda ajal ja helkuri kandmine
Sõltumata valgustuse ja kõnnitee olemasolust on helkuri või valgusallika kasutamine pimeda ajal kohustuslik nii väljaspool asulat kui asulas liigeldes. Helkuri või punase tulega peab olema varustatud ka ratastool:
• Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat (§ 22 lg 8)
• Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab ratastoolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli (§ 22 lg 9)
Allikas: www.mnt.ee
