Uus vallavanem Mikk Järv: haldusreformis püüab Puhja vald olla algataja rollis
Olen pärit Puhjast ning lõpetanud Puhja Gümnaasiumi. Tartu Ülikoolis omandasin kõrghariduse majandusteaduskonnas rahanduse ja finants-juhtimise erialal ja kõrvalerialaks haldusjuhtimine. Hetkel on lõpetamisel magistritöö. Viimased kuus aastat olen töötanud Audiitorbüroos ELSS audiitori assistendina. Ema töötab Puhja Gümnaasiumis õpetajana, isa töötab transpordiettevõttes ja vend puiduettevõttes.
Millega tegelete vabal ajal?
Vabal ajal tegelen sportlike tegevustega vastavalt aastaajale. Enamasti rattasõidu ja suusatamisega. Kui aega leian, tegelen ka fotograafia ning kalapüügiga. Vahel teen ka „huvitavaid" tegevusi nagu näiteks Tartust Puhja jalutamine.
Miks te otsustasite kandideerida Puhja vallavanemaks?
Puhja vallavanemaks otsustasin kandideerida soovist arendada oma koduvalda. Olen huviga jälginud valla käekäiku ja näen valdkondi, mida saab muuta. Näen võimalust enese-teostuseks ja tahet midagi ära teha.
Milliseid seniseid kogemusi saate kõige paremini rakendada vallavanemana töötades?
Gümnaasiumis õppides hakkas omavalitsuse temaatika mind rohkem huvitama, võttes edukalt osa erinevatest olümpiaadidest ja viktoriinidest. Oma senises töös audiitori assistendina olen kokku puutunud erinevate omavalitsustega, mis on andnud mulle suure ülevaate, kuidas arendada omavalitsust ja millistest võtetest tuleks hoiduda. See puudutab nii valla arengut tervikuna, kui ka inimestevahelisi suhteid. Nii tööalased kokkupuuted, kui ülikoolitööd on välja toonud omavalitsuste eripärad ja võimalused, millele tuleb igal omavalitsusel erinevalt läheneda. Kuna inimesed vallas ei ole võõrad, siis see lihtsustab suhtlemist nii inimestega, kui ka asutustega.
Senine kokkupuude omavalitsustööga?
Enne vallavanemaks valimist ma omavalitsuses töötanud ei ole. Aga töötades ELSS-s olen tihedalt kokku puutunud omavalitsuse töökorraldusega. Palju on kaasa aidanud ka erinevad ülikoolis tehtud uurimustööd ja lõputöö, mis käsitleb kohaliku omavalitsuse temaatikat. Hetkel lõpetamisel olevas magistritöös käsitlen samuti omavalitsuse teemat, mis on seotud Puhja vallaga.
Mis on teie esmased väljakutsed töös?
Puhja valla lähedus Tartule on meile suureks eeliseks. Puhja valla elukeskkonna kujundamine ja loomine, et kodanikel oleks hea olla ning vajadused rahuldatud. See saab olema väljakutseks, et siia tuleks elama juurde inimesi, kes tooks meile uusi ideid, mõtteid ja algatusi.
Kindlustunnet annab meeskond, kellega koos hakkame töötama. Vallavalitsuse töötajad on pikaajaliste kogemustega ja omal alal asjatundjad, see annab kindlustunde. Eelnev volikogu on teinud tubli tööd. Tuleb jätkata ja toetada olemasolevaid tegevusi ja püüda arendada koduvalda paremaks elupaigaks nii meie, kui ka külaliste ja sõprade jaoks. Koostöö volikoguga on see, mis annab mulle kindlustunde ja energia motiveeritult tegutseda.
Millisena näete Puhja valda 4 aasta pärast?
Eduka arengu eeliseks on eelkõige toimiv koostöö ja pingevaba õhkkond. Volikogu arukad ja kaalutletud otsused ning konstruktiivne koostöö on valla efektiivse tegevuse aluseks. Koostöö suurendamine kõigi Puhja vallas tegutsevate asutuste ja ettevõtete vahel ning kogukondade suurem ühendamine on selle eelduseks.
Ehitust alustatakse Kiigemäe kergliiklusteega ja Nooruse tänava rekonstrueerimisega.
Järgneva nelja aasta jooksul tuleb olemasolevaid teenuseid veelgi paremaks arendada ning luua juurde uusi teenuseid, arvestades erinevaid huvigruppe.
Haldusreform on möödapääsmatu. Kui Puhja vald seda ei tee, siis tehakse seda meie eest ning me ei ole enam konkurentisvõimelised. Et olla edukas, peab Puhja vald olema eestvedajaks. Haldureform on hetkel teema, milles paljud on äraootaval seisukohal, aga haldusreformis püüab Puhja vald olla algataja rollis. Kindlasti teeme me piirkondlikku koostööd. Piirkondliku koostöö algatused ongi need, mis viivad hiljem ühise haldusterritooriumi loomisele.
Soovin kõigile rahulikke jõulupühi ning meeleolukat aastavahetust!
