Uus-Varbla muuseumis vaadati ajaloolisi filme kohalikust elust

Septembri lõpul pani Rene Kask välja mõned kuulutused, et ta näitab Uus-Varbla muuseumis mõnda vana kinofilmi. 27.septembri õhtul kogunes muuseumi saali 24 inimest. Piletiraha ei küsitud. Samal ajal pakuti teed ja küpsiseid.

Rene oli kuskilt arhiivist hankinud kunagisi Eesti kultuurfilmi ringvaateid. Kõige vanem film oli 1913.a, juba 100 aastane, milles näidati tolleaegsete Tartu inimeste tegemisi. Siis oli veel 1939.a sügise ringvaateid. Neis näidati seda, kuidas Hitleri kutsel lahkusid Eesist saksa rahvusest inimesed. Samal ajal ületasid ida poolt meie riigipiiri punaväed, kes sõlmitud lepingu alusel tulid Eestisse Nõukogude Liidu kaitseks kaitsebaase looma.

Kohalik rahvas mäletab veel väga hästi Kalda Heinot (Heino Kallas 1934 - ...).

Kogu oma elu tegi ta kolhoosis traktoristi tööd. Vajaduse korral tegi valmis ka kolhoosi piduõlled. Ta oli veendunud vanapoiss. Aga tal oli ka tõsine huvi pilditegemise vastu. Kui tehnika arenes, siis soetas ta endale ka kinofilmi tegemise aparaadi. Siis ta ilma käsuta ja omal kulul võttis filmilindile kohalikke sündmusi.

Suvel sai Rene Heino pärijate käest oma kätte mõned filmid. Nüüd Rene need filmid digitaliseeris. Seda aitas teha Tõstamaa kinohuviline Jaak Elling.

Heino filmid näitasid kolhoosnike igapäevaseid tegevusi. Tema filmide hulgas oli kaks sellist, mida ma pole senini näinud, kuid nende tegemiste korraldamise juures olen osalenud. Need asjad toimusid kuskil 1970-ndate lõpu poole. Kunagi sai siin tehtud Haapsi küla kokkutulekuid. Tuli kohale kunagiseid elanikke ja nende poolt kaasa kutsutud sõpru. Oli kordi, kui kokkutulijaid oli üle ühesaja. Ühel korral on Heino ka seda kokkutulekut päris pikalt filminud.

Oli aeg, kus Rootsis elavad kunagised Varbla inimesed said sõita Tallinna, kuid kohalikule Varbla kalmistule ei tohtinud tulla. Mina sain teada, millal Rootsi sugulased laevaga Tallinna jõuavad. Siis Orvi Meister levitas seda teadet siin Varblas. Kalju Meister (kolhoosi bussijuht) tellis kolhoosist bussi ja sõitis siinse rahvaga Tallinna sadamasse ja hiljem Viru hotelli restorani ühisele õhtusöögile. Vist toimus kolm sellist Tallinna sadama külastust. Ühel korral oli ka Heino kaasas ja filmis kunagiste tuttavate jällenägemist.

Need Heino kunagised filmid on aegade jooksul veidi kannatada saanud, kuid sellele vaatamata, on väga tõetruu ajalooline materjal. Minu soovitus on see, et kõiki sellel õhtul näidatud filme on vaja ka tänastele õpilastele näidata, koos asjakohase ja sisuka konsulteerimisega.

On igati tore, kui kohapeal on omamoodi hakkajaid inimesi. Kunagi 30 aastat tagasi Kalda Heino ilma käsuta filmis kohalikku elu. Ja täna on meil teine mees, kes ilma käsuta ja tasuta näitab meile ajaloolisi filme. Täna on Eestimaal moodi läinud, et kohalikele tuntud tegelastele paigutakse nende kunagise kodukoha lähedale nimeline pink.

Kas meie ei peaks ka Kalda Heino tegude mälestuseks paigaldama kuhugi Õlla mäele Heino nimelise pingi?

Õhu Siimul
14.10.2013.
Manivald Müüripeal