Vaagime aasta plusse ja miinuseid

Kahes nädalalehes oleme avaldanud vallaasutustelt ja mõnedelt MTÜdelt küsitud vastuseid tuua lõppenud aastast välja kolm plussi ja miinust. Täna lõpetame.

Märjamaa sotsiaalabikeskuse juhataja Tiina Kokemägi

Plussid

1. On hea meel, et sotsiaalabikeskus on tänaseks saanud ja jäänud koduseks ning toetust pakkuvaks kokkusaamispaigaks paljudele selle maja külastajaile. Seda tänu vallavalitsuse, meie sotsiaaltöötajate ja vabatahtlike toele. Eriti suur tänu neile, kes igal nädalal oma vabast ajast ja heast tahtest keskuse tegevusringe ning tugigruppe juhendades oma kogemusi, oskusi ja toetust neis osalejaile jagavad.

2. Tänuväärne koostöö ja õnnestunud ühisüritused on olnud sotsiaalabikeskuses tegutseva seltsinguga Märjamaa Pensionäride Ühendus ja käesoleva aasta suvel loodud MTÜga Märjamaa Valla Puuetega Inimeste Ühing. Oluliselt väärtuslikku sisu on andnud Marge Järvi tegevus eneseabigruppide eestvedajana. Tema kokkukutsutud tugigruppides osalejaile on abiks olnud toetusprogrammi „Koostöö = lahendused" raames toimunud kokkusaamised nii toetavate teemade kui tegevuste osas.

3. Möödunud kultuuriaastale tagasi vaadates on meil põhjust rõõmu tunda oma valla väsimatute ringijuhendajate ning nende noorte vahvate lauljate, tantsijate ja pillimängijate üle, kes rohkearvulise perena esindasid Märjamaa valda suvisel noorte laulu- ja tantsupeol „Maa ja ilm".

4. Positiivne on kindlasti see, et üha rohkem leidub Märjamaa noorte seas neid, kes väärtustavad kodukanti nii meeldiva ja elamisväärse paigana, et peale koolide ja kõrgkoolide lõpetamist siia tagasi elama ning tegutsema asuda.

Miinused

1. Sotsiaalabikeskuse murelapseks number üks oli ka lõppenud aastal keskuse lagunev katus, mille seisukord on viimaste aastate lumerohkete talvede tõttu veelgi halvenenud. Kuid läbi pilvede paistab ka juba päikesekiir, mis lubab loota, et katus lähiajal korda saab.

2. Sotsiaaltranspordi võimaluse puudumine meie vallas. Sellise teenuse järgi on sageli küsitud. Teenuse olemasolu võimaldaks ka valla keskusest kaugemal elavatel puuetega inimestel sagedamini valla keskuses toimuvaid üritusi külastada ja Tallinnasse või mujale eriarstide konsultatsioonidele jõuda. Uueks aastaks eneseusaldust ja loovust kõikides ettevõtmistes!

Märjamaa spordiklubi juhataja Andres Elmik

Plussid

1. Meil on veel pühendunud entusiaste-treenereid, vabatahtlikke, kes tegelevad noortega, kiidusõnad kuuluvad juhendajatele: Mati Püü, Kalle Kollin, Marge Nummert, Kristiina Raudnagel, Krista Raidmets, Heino Vanker, Mihkel Laurits, Heino Maiste. Heameelt valmistavad ka täiskasvanud harrastusspordiga tegelejad, meie populaarsemad alad on saalihoki, lauatennis, korvpall, võrkpall ja jõutõstmine.

2. Pria ja Leaderi rahadega on renoveeritud Metsanurga võimla kütte-ja ventilatsioonisüsteem, soetatud tõstespordi inventari ja aastalõpus saime kätte ka uue lumesaani ja suusarajamasina (Alpina).

3. Märjamaa Spordiklubi eestvedamisel võideti maakonna valdade tali- ja suvemängud, treenerite ettevõtmisel korraldati hulk võistlusi nii noortele kui ka täiskasvanutele, õnnestunuks võib pidada ka traditsiooniliste ürituste alevijooksu ja valla spordipäeva toimumis - on osavõtjaid ja korraldajaid.

Miinused

Eelarve kasinad võimalused ja masu on jätnud oma jälje nii Metsanurga võimla majandamisele kui ka treeningute läbiviimisele, võistluste korraldamisele ja meie tippude toetamisele.

Soovin kõikidele Märjamaa valla spordiinimestele ka uuel aastal jätkuvat indu, edu ja palju kordaminekuid! Sport on tervislik.

Valgu põhikooli direktori kt Ants Riismaa

Plussid

Rõõmu teeb, et inimesed elavad endiselt ka maal, neil on lapsed ning lapsed käivad kohapealses lasteaias ja koolis. Hea meel on sellest, et lapsed, noored ja täiskasvanud maal käivad huviringides, raamatukogus, teatris, võtavad osa kohalikust seltsielust ning vajadusel aitavad ja toetavad üksteist.

Miinused

Kurvastab, et on piisavalt asju, mida tahaks ja peaks muutma, aga kahjuks seda teha ei ole alati võimalik. Kõige suuremaks pettumuseks on olnud mõnede ministrite eluvõõrad arusaamad ning ebakompetentsed väljaütlemised. 2012. aastaks soovin kõigile jõudu ja jaksu, et muuta asju, mida saab muuta, kannatlikku meelt leppida sellega, mida muuta ei saa ning tarkust, et nende kahe asjaolu vahel vahet teha.

Märjamaa gümnaasiumi direktor Andres Elmik

Lõppenud aasta plusspoolele võiks märkida, et kooli üldine õppetöö rütm oli hea, jätkuvalt olid meie lõpueksamite tulemused üle riigi keskmise, loodusainetes oleme mitmeid aastaid olnud vabariigi koolide pingerea esiotsas, kindlasti saab rahule jääda tasemetööde ja olümpiaadide tulemustega, kus figureerime maakonnas ikka parimate hulgas.

Oleme nö kaardil ka koolivälistes ettevõtmistes: meie õpilased osalesid aktiivselt laulu-ja tantsupeol, erinevatel loovuskonkurssidel, spordivõistlustel, Comenius-projektis ja õppeekskursioonidel. Kooli füüsiline keskkond on tänastes suhteliselt keerulistes tingimustes hea, maja on soe ja puhas.

Tähistasime kooli 65. sünnipäeva, algatasime uue koolibussi soetamise kampaania. Kõige suuremaks plussiks pean meie kooli inimesi, kellel oli tahet ja suutlikkust anda endast parim ka nüüd, kus meie valla ja riigi üldine majandusseis pole just kiita. Jah ei saa me ümber ega üle rahaasjadest, miinuspoolele jätaksingi pingelise eelarve täitmisega seonduva: puudulik palgafond, õppe- ja IT-inventar, eelmise talve kõrged küttekulud jne. Aga nagu öeldakse „lootus sureb viimasena" - ehk toob algav aasta rohkem rõõmu, selgust haridusreformi virr-varris ja soovitud eesmärkide täitumist ka meie õuele. Arenemisruumi on piisavalt nii sees kui ka väljaspool kooli.

Varbola lasteaia-algkooli juhataja Annika Palm-Jeeser

Kuna miinuseid on eestlasel lihtsam leida, siis alustan neist.

1. Hindade pidev tõus ja palkade „ajutine" seisak. Hakkama saada on raske nii töötajatel kui lastevanematel. Näen ümberringi, et inimesed püüavad küll naeratada, aga hinges on kibe maitse kogu aeg. Usun, et see ongi põhjus, miks eestlane viriseb. Paraku mõjub see raskus inimeste tervisele.

2. Laste sotsiaalsed võimed ja oskusetus oma emotsioonidega toime tulla on aasta-aastalt aina suurem probleem. Korralduste täitmine ja kohusetunne on muutumas millekski, millest minu põlvkond veel aru ei saa. Õnneks on siitkandi lapsevanemad väga koostöövalmid ja käimas on projekt, mille tulemused loodan järmise aasta lõpus plusspoolele kirjutada.

3. Töökohtade vähesus endistes majandite keskustes. Vallast jookseb läbi Tallinna-Pärnu maantee, aga me ei oska seda kuidagi rohkem ära kasutada kui sõita tööle ja tagasi vallast välja.

Plussid

1. Tänaseks on terves meie lasteaia-algkooli hoones välja vahetatud keskküttesüsteem. Kolisime tööde ajal oma majas edasi ja tagasi. Siinkohal ei jõua ära kiita lapsi, kes aitasid kolida, pidasid vastu ja said hakkama kogu „küüditamise" perioodi. Samuti lapsevanemaid ja koolilapsi, kes tulid abiks kappe-voodeid vedama ja tagasi kolides rühma ruume koristama. Ning loomulikult õpetajaid, kes oma vabast ajast tulid lahkelt toimetama. Aasta lõpuks kogunes näiteks igale lasteaiaõpetajale 11 tööpäeva ulatuses tehtud vabatahtlikku tööd.

2. Tänu koolipere väiksusele mahume me kõik ühte-kahte bussi. Varbola lapsed ei jäta vahele ühtki maakondliku võistlust ega üritust, kus vähegi saab osaline olla, meie klassiõpetajad on varmad neid võimalusi ka ise leidma ja organiseerima ning kui võimalik, siis ikka kõik koos. Säilinud on mitmed toredad traditsioonid: algkoolide päev, rahvakalendri päevade tähistamine koos lasteaia lastega, kogu kollektiivi jõululõuna ja vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik lõuna. Tänavu korraldasime esmakordselt Punkpäeva ja Juku anekdootide päeva. Koolis töötab aktiivselt neli huviringi: keraamika-, pallimängu-, arvutija muusikaring.

3. Varbolas on alles kool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu, pood. Ei ole ühtegi tühja korrusmaja. Siin on nii noori kui keskealisi aktiivselt küla tulevikule mõtlevaid hakkajaid inimesi - tänu neile loodi MTÜ Varbola Külaselts. Inimestes on veel missioonitunnet ja tahet midagi ise ära teha, kas siis oma koolis või külas.