Põhjalik rannakontroll

Lisaks kontrollis Terviseamet, kas supluskoht on vaba tõrvastest jääkidest, klaasi-, plastiku-, kummi- ja muudest jäätmetest; kas supluskoht on lauge, aukudeta, veekeeristeta, vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust; kas supluskohta teenindavate ehitiste ja rajatiste reovesi on kokku kogutud, nii et need ei mõjuta suplusvee kvaliteeti, ning kas supluskoht on varustatud piisaval arvul riietuskabiinide, tualettruumide ja prügiurnidega.

Vääna-Jõesuu rannas on suplushooajal kokku kümmekond riietuskabiini. Tualettruumid asuvad ranna territooriumi mõlemal poolel– nii Päästejaama teel kui ka Liivaluite teel. „Rannas olevaid väiksemaid prügiurne tühjendatakse suplushooajal igapäevaselt Liivaluite ja Päästejaama teedel asuvatesse suurematesse 2,5 m³ prügikastidesse, mida omakorda tühjendatakse vastavalt Keskkonnateenuste maksimaalsele võimekusele kord nädalas,“ täpsustas Harku valla randade heakorra eest hoolitsev Jaanus Härms prügikastide tühjendamise sagedust.

Terviseameti keskkonna terviseosakonna peaspetsialisti Aune Annus-Urmeti sõnul vastas Vääna-Jõesuu rand ja vee kvaliteet läbi viidud kontrolli tulemusel nõuetele ning Vääna-Jõesuu rannas avati suplushooaeg. Vastavalt riiklikult kehtestatud nõuetele peab avaliku suplusranna vesi kuuluma vähemalt „piisavasse“ suplusvee kvaliteeti. Vääna-Jõesuuranna suplusvee kvaliteet tunnistati väga heaks.

Nõuded olid juba varem täidetud

Harku vallavanema Kaupo Rätsepa sõnul on Vääna-Jõesuu rand nendele nõuetele vastanud eelnevatelgi aastatel, ent tänavu otsustati taotleda rannale ka avaliku suplusranna staatus. „Üks avaliku suplusranna nõuetest näeb ette, et suplushooajal võetakse iga kahe nädala tagant mereveest analüüsid ning kontrollitakse vee vastavust nõuetele, mida Harku vald on teinud juba üle 10 aasta,“ selgitas Rätsepp, kelle sõnul on rannavesi valdavalt vastanud nõutele. Samuti on randa iga-aastaselt hooldatud ja puhastatud. Jaanus Härmsi sõnul tehakse Vääna-Jõesuu rannas alates eelmisest aastast ka rannaliiva sõelumist, mis on Eestis teenuse kalliduse tõttu harv toiming. „Rannaliiva sõelumise käigus eraldatakse spetsiaalse tehnikaga liivast prügi, suured kivid, oksad ja adru, nii et pärast sõelumist langetatakse maapinnale tagasi täielikult puhastatud liiv,“ kirjeldas Härms liiva puhastamiseprotsessi. Liiva sõelumist tegev firma Green Tending 4U sõnul tehakse sarnaseid töid veel vaid Tallinnas Pirita, Stroomi ja Pikakari randades ning Pärnu rannas .Tänavu tehakse Vääna-Jõesuu ranna liiva sõelumine jaanipäevaks. „Varem ei olnud võimalik seda teha, sest ilmad olid juuni esimestel nädalatel väga tuulised, keerutades prahti järjepidevalt üles ning takistades sõelutud liiva puhtuse astme säilimist,“ ütles Härms.

Üheks takistuseks, miks Harku vald ei olnud avaliku ranna staatust Vääna-Jõesuu rannale eelnevalt taotlenud, oli nüüdseks vananenud nõue, mille kohaselt tuli ranna valdajal tagada avalikus suplusrannas ka vetelpääste, mis kvaliteetse ja nõuetele vastava teenuse puhul oleks olnud väga suur rahaline lisakulu. „Küllaga on endiselt avaliku suplusranna omaniku kohustus tagada rannas suplejate ohutus ja turvalisus, mida Harku vald täidab,“ ütles Rätsepp.

Veeinfo randades

Uuendusena on avaliku suplusranna nõuetest tingituna tähistatud Vääna-Jõesuu rannas poidega suplusala piir, mille sügavus ei ületa 1,8 meetrit. Samuti on suplushooajal, mis kestab Eestis 1. juunist kuni 31.augustini, avalikus suplusrannas nähtaval kohal välja toodud info veekvaliteedi kohta ning viited allikatele, kust on võimalik leida lisateavet. Vastavalt Terviseametinõuetele tuleb avalik suplusrand avada iga aasta uuesti, mis tähendab supluskoha korrastamist, seirekalendri koostamist ja kooskõlastamist Terviseametiga.