Väärikad annavad nooretele kaasa elutarkuse



Väärikad annavad nooretele kaasa elutarkuse
Corbis/Scanpix

Praeguse elu märksõnadeks on pidevad muutused ja ebakindlus. Me ei tea, milline on euroraha tulevik, kui suur on tulevikus inflatsioon ehk elu kallinemine, kellele või millele võime loota.

Oma elu muutmiseks ja kindlustamiseks saame teha valikuid töö- või elukoha suhtes.

Kõige vähem teevad elus valikuid pensionärid. Nemad on oma panuse ühiskonda andnud, maksnud riigile makse, kasvatanud üles mitu põlvkonda lapsi.

Praktiliselt on nende ainuke valik loota rahulikule pensionipõlvele. Majandusteadlase Andres Arraku hinnangul on praegu Eestis kaks töötajat ühe pensionäri kohta ja pensionäri seisukohalt see suhe tulevikus halveneb.

Veel pool sajandit tagasi oli see suhe 5-6 töötajat pensionäri kohta. Praegune suhe on tingitud peamiselt madalast sündivusest, kõrgenenud elueast ja paljude eestlaste siirdumisest tööotsinguile välismaale.

Kokkuvõttes tähendab see kõik, et meil ei ole tulemas ega saa loota ka lähitulevikus sellistele tänuväärsetele pensionitele nagu rikastes Skandinaaviamaades.

Pole ju pensionäride süü, et osa või isegi kõik nende elutöö panusest läks teise (sotsialistliku) riigi arvele ja rahareform "sõi" säästud. Paljud noored inimesed lähevad tööle väljapoole Eestit ja maksavad makse teisele riigile.

Eesti vanuripoliitika üheks eesmärgiks on luua võimalused eakate iseseisva toimetuleku toetamiseks.

Vanuripoliitika rajaneb rahvusvahelisel põhimõttel "Ühiskond kõigile!" ja arusaamal, et igas vanuses inimestel peab olema võimalus osaleda ühiskonnaelus east sõltumatult.

Tartu Ülikooli ja SA Kesk-Eesti õppe-ja kompetentsuskeskuse (SA KÕK) üheks prioriteediks on elukestva õppe arendamine ja pakkumine erinevatele sihtrühmadele.

Põhjamaades ja mujal maailmas on üle 50-aastastele pakutavad programmid populaarsed juba aastakümneid. Enamasti toimib selline koolitus ülikoolide juures (näiteks Soomes Helsingi, Jyväskylä, Tampere) ning seda rahastavad kohalikud omavalitsused.

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud täiendusõpe, mida tuntakse väärikate ülikooli nime all. Alguse sai selline õppevorm TÜ Pärnu kolledžist ja töötab nüüdseks veel Tallinnas, Tartus, Kuressaares ning sellest aastast ka Türil.

Väärikate ülikoolis osalemine ei eelda varasemaid eelteadmisi, küll aga on põhjust kodust välja tulemiseks ja loodetavasti rõõmustamiseks teadmiste uuenemisest, lektorite ja teiste kursuslastega suhtlemisest.

Rõõmustada võib Türil ka selle üle, et väärikate ülikoolis on end täiendada soovijate arv algusega võrreldes aina kasvanud. Õppijate tagasiside on olnud väga positiivne, nende ettepanekuid arvestame edaspidi ka loenguteemade osas. Oluline on seegi, et pakutav programm tõstab vanemate inimeste eneseväärikust, mis ongi meie üks eesmärkidest, et pakkuda võimalusi enesearendamiseks ja eluga kursis olemiseks.

Kiidan osalejaid ka aktiivsuse ja heatahtlikkuse eest. Usun, et väärikate ülikool Järva- ja Raplamaal on positiivselt vastu võetud ja see töötab veel aastaid. Projekti rahastas hasartmängumaksu nõukogu, omaosaluse katab Järva maavalitsus.

Projekti koostas SA Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus ja see viiakse ellu koostöös Tartu Ülikooli elukestva õppe keskusega.

SA KÕK teeb koostööd Tartu Ülikooli ja teiste kõrgkoolidega ning soovib kaasa aidata Järva- ja Raplamaa igas eas elanikkonna harimisele / teadmiste täiendamisele. Programm sisaldab juriidilisi, tervishoiu, tervisliku toitumise, keskkonna- ning psühholoogiaalaseid ettekandeid ning loenguid.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare