“Ütlen ausalt, pole nädal aega korjamas käinud,” ütleb Põhjarannikut eelmisel laupäeval võõrustanud Margot, kostitades mustikamuffinite ja külma taimeteega. “Peab hindama seda, mida loodus pakub,” tõdeb Jõhvist pärit naine, kes maale mehele läks. Abikaasa Arvedi juured on Kärasis.

“Tundub küll, et marju on nii palju, aga kui hakkad korjama, siis ei ole. Kui Arved nägi, et moosi ikka ei saa, tõi ta taimi juurde ja istutas lauda taha. Aga ikka sõime ära ja moosiks ei jätkunud,” naerab Margot.
Nii pandi alus suuremat sorti kasvatusele, mis praeguseks laiub umbes poolel hektaril.

Perenaine peab kõige olulisemaks, et oma isu ja varasalved vaarikatest täis saab. Ja inimesed, kes eelistavad talvevarud ise noppida või otse istandusest osta, aitavad seda üleval pidada.

Koguseid, kui palju ta endale talveks varub, vaarikatalu perenaine öelda ei oskagi. Mainib ainult, et kelder ei taha hästi kõike ära mahutada.

Peale võrratu maitseelamuse toob vaarikas tervise, on Margot veendunud. “Hästi palju räägitakse marjade tervislikkusest ja mina paneks esikohale vaarika. Sest niipea kui vaarikaaeg algab, on tervis palju parem. Väsimus kaob ja jõudu on rohkem.”

Loe edasi Põhjarannikust.