Vaata, kes olid tänavused Märjamaa valla tänukirja saajad
Malle Murumets
Peagi täituva kümne sotsiaalkeskuses töötatud aasta jooksul on tema panus sealse positiivse ja meeldiva õhkkonna loomisel kordi suurem, kui igapäeva tööülesanded teda selleks kohustaksid. Lisaks ruumide korrastamisele aitab ta ette valmistada pea kõiki keskuses toimuvaid üritusi.
Hooliva vastutustunde ja tähelepanelikkusega teeb ta kõik selleks, et need, kes sotsiaalkeskust külastavad, tunneksid end siin alati oodatuna ja koduselt.
Janika Liländer
Alati positiivne ja abivalmis on ta olnud kauaaegseks partneriks Märjamaa ettevõtjate Piirkondlikule Ühendusele. Tänu temale on ettevõtjate asjaajamine aastaid olnud väga hästi korraldatud. Janika on lihtne ja soe inimene, kes ise tahaplaanile jäädes on aidanud kaasa paljude heade mõtete teostumisele.
Elve Toome
Tänu tema pikaajalisele juhtimiskogemusele ja organiseerimisvõimele on Midrimaa lasteaed kujunenud just selliseks nagu ta praegu on. Elve on arvestav ja tähelepanelik nii laste kui ka kaastöötajate suhtes. Ei jää talle märkamata teise inimese mured ega ka rõõmud. Alati püüab ta aidata ja leida positiivset ka halvast. Ta on täpne ja aus inimene.
Herle Pius
Märjamaa muusika- ja kunstikooli flöödiõpetaja on väike ja väle, rõõmsameelne ja range, noor ja nõudlik, palju jõudev ja järjekindel, korrektne ja koostööaldis, koolielu rikastavatest ettevõtmistest innustuv ja õpilasi innustav. Kuigi ise alles üliõpilane, kel käsil magistriõpe Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, on ta juba praegu suurepäraste eeldustega õpetaja. Herle Piusi on Märjamaa õpilastele väga vaja!
Tõnu Soosõrv
on tõeline maa sool, ehkki ise linnakodanik. Muusika- ja kunstikooli kollektiivi staažikas liige võtab osa kõikidest kooli ettevõtmistest.
Ta on uuendusi toetav, ent samal ajal liigset tuhinat tasakaalustav. Täpsus, sõnapidamine ja kohusetunne on tema jaoks endastmõistetavad. Oma igapäevatööd jaksab ta teha lisaks Märjamaale ka Otsa-nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ta on Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkestri peadirigent alates selle moodustamisest 1999. aastal ning lööb kaasa ka Märjamaa puhkpilliorkestris.
Kuldar Kuljus
Noor mees, kes on alati olemas, kui vajatakse abi helitehnilistes töödes. Olgu tegemist laste lauluvõistluse, külaürituse või Varbola puupäevadega - ikka on ta valmis tulema appi helipuldi nuppe „põhja keerama" või raskeid võimendeid kandma. Abivalmis ja koostööaldis Kuldar on aktiivselt kaasa löönud Varbola linnuse talgutel ja kunagi pole ta küsinud, mis mina selle eest saan. Ta on väga musikaalne ja osaleb aktiivselt Varbola kultuurielus. Kuldar on oma kodukoha patrioot.
liis Pärn
Põhitöökohaks on Marikase tantsu ja moekool Raplas, kuid ta ei pea paljuks kord nädalas sõita Varbola rahvamajja, et õpetada noori tantsima. Liis oli sõutantsu maaletoojaks Varbolas. Tema käe all on tantsinud nii kolme- kui kuuekümneaastased, mudilased ja täiskasvanud.
Liisi tantsutunnid on alati menukad ja Varbola rahvamaja tantsijatega on ta esinenud nii kodu- kui välismaal ning just tema juures tantsinud Varbola noored on valitud aasta tantsijateks maakonnas.
Hans Põldoja
Ajalugu ongi aja lugu ehk kogum erinevatest tõlgendustest ja rõhuasetustest. Ka Hans Põldoja raamatukaante vahele jõudnud põhjalik uurimistöö Märjamaa lahingust 1941. aasta juulis on rikastamas aja lugu. Tunnustust väärib autori sihikindlus oma töö publitseerimisel ilma kõrvalise abita.
24 tundi avatud rahvamaja
Pärandiaasta ettevõtmine, mis kaasas otseselt põhitegevusena kultuurikorraldusega tegelejad ebatavaliselt pika ja sisuka sündmusteahela läbiviimisse. Valla kultuuriasutuste potentsiaali koondamine ühe katuse alla sõna otseses mõttes andis ettevõtmisele kena kaalu!
Katrin Palmiste ja Liaana Vesso
on kogenud ja loovad Hea Alguse metoodika pühendunud lasteaiaõpetajad Orgita Midrimaa lasteaias. Nad on loonud Mesilaste rühmas väga õpihimulise, sõbraliku ja hooliva õhkkonna. Neil on palju huvitavaid ideid ning üksteist täiendades ja koos tegutsedes muudavad nad igapäevase õppetöö lastele põnevaks mänguliseks tegevuseks.
Käesoleval õppeaastal on neil plaan külastada lastega kõiki kodukandi tähtsamaid asutusi. Oma rõõmsa ja rahuliku olekuga on nad võitnud laste armastuse ja vanemate lugupidamise. Nende päikseline ja rahulik olek teeb ka kõik teised läheduses olijad sõbralikuks ja heaks.
Mirjam Aasma
on töötanud Märjamaa vallavalitsuses üle 20 aasta. Pikaajalise kogemusega, suhtub oma töösse väga kohusetundlikult ja täpselt. Ta on üks maakonna hinnatumaid perekonnaseisuametnikke, kelle eksamisooritus sellel alal oli Raplamaa parimaid.
Mirjam on nõustajaks teiste vallavalitsuste ja maakonna perekonnaseisutoiminguid teostavatele ametnikele.
Kalle Kollin
on Märjamaal pikaaegne korvpallielu edendaja, kes on pühendanud kogu oma elu korvpallile.
Ta treeningrühmades on palju erinevas vanuses poisse, kellega osaletakse mitmetes võistlussarjades. Poisid on saavutanud järjest rohkem auhinnalisi kohti nii Eesti meistrivõistlustel kui ka turniiridel Eestis ja väljaspool vabariiki. Kalle on nõudlik treener. Ta on ka hea statistik, kes tegeleb palju Märjamaa ajaloo uurimisega.
Merje Burmeister
Õppealajuhataja ja õpetaja Merje Burmeistri kogemustepagas on rikkalik, ta on Valgu põhikoolis õpilastele teadmisi jaganud juba 25 aastat. Kohusetundlik ja korrektne, kolleegina avatud ja sõbralik, kompetentne ja oma ainet väga hästi valdav pedagoog. Oma aktiivse elleusuhtumisega on ta kõigile eeskujuks.
Tiia Kessel
Eesti keele ja kirjanduse õpetajal Tiia Kesselil täitus mullu Valgu põhikoolis 25 tööaastat. Õpetaja heast tööst annavad tunnistust õpilaste edukad tulemused maakonnas. Tiia on õpetaja, kes teeb oma tööd südamega.
Helje Saarpuu
on töötanud Laukna lasteaias juba 20 aastat. Suurema osa sellest ajast on ta olnud lasteaiaõpetaja abi, aga mõni aasta tagasi otsustas omal soovil majaperenaise ametit proovida.
Kohusetundlik, abivalmis ja leidlik, kelle peale võib alati loota. Tohutu puhtusearmastaja on ka kuldsete kätega igal alal.
Triin Matsalu
on töötanud Märjamaa vallavalitsuses 15 aastat ning tõusnud projektijuhist abivallavanemaks.
Ta teeb oma tööd südamega ja täie vastutustundega. Aktiivne ühiskondlike ülesannete täitmisel, on ta tihti võtnud enda peale nende vedamise ja organiseerimise.
Triinu kogemus suurte projektide elluviimisel on hindamatu. Ta kuulub mitmetesse ülemaakonnalistesse ühingutesse ja organisatsioonidesse. Triin on suhtlemisaldis ja suure empaatiavõimega, tubli kolme lapse ema. Tema eesmärgiks on olnud kollektiivi liitmine ühtseks meeskonnaks.
Kirsti Mau
Alati abivalmis, koostööaldis ja tegus inimene, kelle eestvedamisel on viimasel kuuel aastal läbi viidud Märjamaa valla lastelaagrid Hobulaiu saarel. Selleks on ta kirjutanud projekte ning esitanud taotlusi firmadele laagritegevuse toetuseks. Kirsti toetab ka külaliikumist, nõustades projektide koostamist, vahendades infot, aidates korras hoida Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse dokumente ja korraldada üritusi. Temalt võib alati abi paluda ning ta pakub ise abi. Kirsti on toetav ja mõistev kolleeg.
Eve Olgo
on muusikaõpetajana väga pühendunud ja põhjalik. Ta on kõikides oma tegemistes innustunud ja oskab seda jagada ka laululastele. Tema tunnid on huvitavad ja harivad ning tema laululapsed on võistlustel alati kõrgeid kohti noppinud. Ta õpetab kõiki Märjamaa Pillerpalli lasteaia lapsi ning juhendab eelkooliealiste laste muusikaringi Märjamaa rahvamajas.
Juba mitmendat aastat on Eve oma laululastega esitanud valla laste jõulupeol omatehtud kasvatusliku sisuga näidendi. Inimesena on ta väga vastutulelik, elab alati kaasa laste rõõmudele ja muredele ning on pälvinud nende poolehoiu ja lugupidamise.
Eino Kask
Märjamaa jäätmejaam ei ole mitte lihtsalt koht, kus oma kasutatud või katkised asjad saab ära anda, vaid kus ühele inimesele kasutu raamat, mööbliese või kodumasin osutub teisele vajalikuks ning katkine masin või riist jõuab meistrimehe kätesse, kes selle jälle uuele elule äratab. Tänu Eino Kasele võib öelda, et jäätmejaam ei ole pelgalt tehniline küsimus (vene keles delo tehniki), vaid tänu Eino abivalmis ja sõbralikule suhtumisele on paljud murelikud jäätmejaama jätnud mitte ainult füüsilisi jäätmeid, vaid ka südant rõhuva mure.
Reet Elmik
töötab Pillerpalli lasteaias 2002. aastast. Õpetaja Reet on lapsest lähtuv, loov ja abivalmis.
Liikumistegevused on lastele mängulised ja huvitavad, kuhu meelsasti tahetakse minna. Reedal on palju ideid ja mõtteid, mida ta kasutab töös lastega ning jagab kolleegidega.
Õppeaastate jooksul on Reet valmistanud lapsi ette üle-eestilisteks lasteaialaste spordipäevaks Audentese spordiklubis. Ta on alati abiks ürituste korraldamisel ning läbiviimisel. Lisaks jagub tal energiat ka iganädalaseks lasteaialaste võimlemisringiks. Oma rõõmsa ja rahuliku meele ning avatud olemisega on Reet alati eeskujuks.
Riina Toomet
töötab Pillerpalli lasteaias seitsmendat aastat. Ta on töökas ja loov ning kujundanud lastele sellise õpikeskkonna, kus laps saab tegevuse läbi ise avastada, uurida, katsetada ja jõuda tulemuseni. Ta oskab hoida ja toetada lapse õpihimu.
Uute ideede ja projektidega on õpetaja alati valmis kaasa minema ning neid koos rühma meeskonna ja lastega ellu viima. Õpetaja märkab, millal laps on valmis uut õppima, arvestab sellega ning annab tegutsemiseks võimaluse. Riinal jätkub energiat juhendada ka EELK Märjamaa Maarja koguduse pühapäevakooli. Riina teeb oma tööd südamega.
Milvi Reose
töötab praegu Märjamaa gümnaasiumis inglise keele õpetajana.
Ta on kohusetundlik ja töökas pedagoog, kelle õpilased on edukalt sooritanud põhikooli inglise keele lõpueksameid.
Tema poolt juhendatud õpilased on hästi osalenud aineolümpiaadidel ja erinevates keeleprojektides ning ingliskeelsete näidendite konkurssidel. Koolitööst vabal ajal on Milvi meelistegevuseks käsitöö. Töötamine oma maakodu aias on meeldiv lõõgastus.
Piret Püü
töötab Märjamaa gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajana 1990. aastast. Ta kuulub kooli tervisenõukogusse, aidates korraldada sportlikke eluviise propageerivaid üritusi ja spordipäevi.
Klassijuhatajana on õpetaja Püü alati abivalmis ja oma lapsi toetav, elades kaasa nende rõõmudele ja muredele. Piret on väga perekonda hoidev. Vabal ajal meeldib talle hoolitseda oma kauni kodu eest, mis annab talle energiat igapäevatööks.
Illar Aruksaar,
Ollar Aruksaar,
Allar Aruksaar
Need kolm tublit venda alustasid vabatahtliku päästja tööd võistlustel osalemisega - Illar alates 1991. aastast, Ollar 1997. ja Allar 1998. aastast. Vennad on päästemeeskonna põhimehed nii võistlustel ja kui ka päästetöödel. Nende panus on suure väärtusega.
Oma vaba aega kasutavad nad valvesolekuteks ja ennetustööks. Nad on inimesed, kes hoolivad. Vabatahtlikena aitavad nad igati kaasa, et tulekahjud ei puhkekski.
Oma pere-, sõprus- ja tutvusringis annavad nad head eeskuju oma ohuteadliku käitumisega või ennetustööd läbi viies.
Leili Lippus
Leili Lippusel täitub käesoleval aastal 50nes tööaasta. Pesukorraldajana on ta kõik need aastad seotud Varbola lasteaia ja kooliga. Tema tööst on osa saanud mitmed põlvkonnad lapsi ja täiskasvanuid. Leili on inimesena väärikas, töötajana kohusetundlik, tagasihoidlik ja abivalmis.
Tänapäeval on 50 tööaastat ühes asutuses haruldane ning. Me vaatame kõrgele ja näeme tippe, samas võib ka lihtsa tööga saavutada märkimisväärseid tulemusi ning lugupidamise kaasinimeste poolt.
Triin Põri
on Sipa noorsootöötaja 2011. aasta maist. Nende aastatega on Sipa noortetuba läbi teinud väga suure arengu. Kunagisest nukrast kohast on saanud Triinu eestvedamisel mitmekülgne ja kodune noorte kogenemise koht.
Triin panustab palju kogukonna igapäevaellu. Tema eestvedamisel on aktiviseerunud kohalikud noored, kes on Triinu nõustamisel ja toel teinud mitmeid toredaid projekte. Neist suurim on 2014. aastal Euroopa Eesti büroo toel alguse saanud noorte omaalgatusprojekt „Noorte õlg kogukonnale", mille raames tehakse mitmeid kogukonda arendavaid üritusi ja tegevusi. Triin on aktiivne kodanik, kes on alati valmis oma panust andma.
Leida Oppi
Sipa velskripunkti velsker on inimene, kelle hoolivust ja valutavat südant tunnustavad tema endised patsiendid. Teda jätkus iga päev vastuvõttu, nurisemata vajadusel koduvisiite tegema (teinekord liinibussi või juhusliku autoga), tol ajal nõutud sanitaarposte võistlusteks ette valmistama ja võistlustel osalema.
Tema tarkus ja oskus oma tööd teha oli hämmastav. Võis helistada kasvõi öösel, alati oli ta valmis tulema haige lapse juurde või velskripunktist rohtu andma. Oma rahuliku ja südamliku olekuga mõjus ta haigetele tervendavana.
Lapsed ei kartnud tema süstimisi ja vanemad võisid pisemagi mure temale ära rääkida.
Eha Drell
töötab Märjamaa haiglas alates 1. augustist 1968 ja on üks nendest arstidest, kes peale ülikooli lõpetamist Märjamaale tuli ja jäi. On märkimisväärne, et tervishoiureformidest räsitud Märjamaa haiglas pakutakse tänasel päeval kaasaegseid digiteeritud radioloogiateenuseid. Ligikaudu 3000 meie valla elanikku kasutavad seda võimalust igal aastal. Säästetakse aega ja raha, mis kuluks Raplasse või Tallinnasse sõiduks. Seda kõike saame rahvale pakkuda, kuna meil on doktor Eha Drell. Suurepäraste teadmiste ja isikuomadustega arst, kes on tugevaks toeks piirkonna meedikutele. Inimesena väga sõbralik ja toetav, isiksusena peene huumori intelligentne valdaja.
Sirje Praks
töötab lastekaitsespetsialistina Märjamaa vallas 2004. aastast. Sirje on innovaatiline, empaatiline, aktiivne ja koostöövalmis lastekaitsetöötaja, kes pöörab tähelepanu koostöövõrgustiku arendamisele nii oma valla kui ka maakonna tasandil.
Märjamaa valla lastele on Sirje koos vabatahtlikega aastaid korraldanud lastelaagreid ja perelaagreid. Sirje on MTÜ Rapla Lastekaitseühingu juhatuse liige. Ta on juhendanud paljusid sotsiaaltöö praktikante nii Eesti koolidest kui ka Soome Vabariigist.
Sirje on abivalmis ja toetav meeskonnaliige oma töökollektiivis ja kolleegide hulgas maakonnas, kes pälvis 2012. aastal Raplamaa parima sotsiaaltöötaja tiitli.
Margit Taganõmm
on kauaaegne Valgu lasteaiarühma õpetajaabi. Ta on töökas, kohusetruu, oma töös järjepidev ja abivalmis ning alati avatud uutele väljakutsetele. Ta suudab lapsi nii innustada kui lohutada. Oma lõbuks tegeleb Margit ka rahvatantsuga Valgu toreda nimega naisrühmas OmaLõbuks.
Maie Kork
on Varbola eakate klubi Tuluke aktiivne eestvedaja juba 15ndat aastat. Ürituste organisaator, väga kohusetundlik ja hea suhtleja on oma kogukonnas väga lugupeetud, teisi innustav ja kaasav ning kaaslasi arvestav inimene. Lisaks tantsib Maie ka memmede rahvatantsurühmas Kanarbik.
Reet Averin
töötab Märjamaa vallavalitsuses alates aastast 1999. Enne seda pidas ta 12 aastat õpetajaametit valla koolides ning käesoleval ajal täidab pearaamatupidaja asetäitja ülesandeid.
Oma innovaatilisusega on ta andnud suure panuse valla raamatupidamise arengusse. Ta on äärmiselt kohusetundlik, teeb oma tööd suure vastutustundega ning on hea abiline paljudele kolleegidele. Reet on tasakaalukas, sõbralik, rõõmsameelne, hooliv ning hinnatud töökaaslane.
Aastaid on ta tegutsenud EELK Märjamaa Maarja koguduses, olles juhatuse liige ning seeläbi ulatanud oma abikäe paljudele abivajajatele. Reet on üles kasvatud kolm tublit tütart.
Reet Saar
Märjamaa Nädalalehe kauaaegne toimetaja teeb oma tööd pühendumuse ja kohusetundega, on töökas ja energiline. Oma ajakirjandusliku uudishimu tõttu on ta alati seal, kus midagi toimub.
Ta on nägupidi tuttav väga paljudele, aga nimepidi tunneb teda iga Märjamaa Nädalalehe tänulik lugeja. Reet teeb kaastööd ka Raplamaa Sõnumitele, vahendades vallas toimuvaid uudiseid veelgi suuremale lugejaskonnale. Reet on alati positiivne ja tema naeratuses on valgust.
Märjamaa ujula
on mõnus koht nii aktiivseks tegevuseks kui ka lõõgastumiseks. Lisaks ujumisele saab siin nautida ka saunamõnusid ja vesivõimlemist. Kõige selle taga seisab väike, tegus ja arenemisvõimeline kollektiiv.
Johannes Kirsipuu
on vendade eeskujul maastmadalast seotud korvpalliga.
Suur tahtejõud, sihikindel treening, hea mängu lugemine ja positiivseid emotsioone andev võidujanu on temast teinud väikese pallivõluri. Ta on üks võistkonna liidritest, kes ei karda ühtegi vastast ja annab pea igas mängus endast sada protsenti, püüdes alati oma julguse, sportliku viha, otsustavuse ja osavusega meeskonna võidule viia. Kindlasti aitavad tema enda tahe, pere toetus ja treenerite arukus noorel korvpalluril saada veelgi paremaks ja siis ootab Johannest ees suur tulevik.
Keijo Valting
on olnud Märjamaa korvpallisõber juba kaks aastakümmet.
Ta on hea füüsilise ettevalmistusega ja tugeva tahtejõuga mängumees. Võitlejahing kestab temas alati mängu lõpuni, olgu see siis tagaajaja rollis või suures ülekaalus olles. Ta on alati olnud võistkonna üks suurimaid skooritegijaid ja heas mõttes nahaalne kaitsemängija, mis on nii mõnegi otsustava mängulõpu aidanud võiduks vormistada. Keijo on Märjamaa korvpalli au kõrgel hoidnud nii klubi kui ka valla esindusmeeskonna tasandil.
Aivar Lokkota
on meeste korvpallivõistkonna esindaja-treener, kes korvpallimängu on võtnud suure entusiasmiga koolipõlvest alates.
Kohusetundlik suhtumine treeningutesse tõstis noore poisi kiiresti parimate mängumeeste sekka.
Hoolas harjutamine ja rohke mängukogemus erinevates korvpalliliigades on teinud temast hea harrastusspetsialisti. Tema valvsa taktikepi all ja tarmukal juhendamisel on juba mitmendat aastat Märjamaa esindust saatnud edu meeste amatöörliigas. Täname Märjamaa korvpalli eestvedamise eest.
Toomas Tampõld
on põline Märjamaa valla mees, kes töö ja pere kõrvalt on sporditegemisse suhtunud alati suure andumusega. Võrkpallimäng on teda saatnud pikki aastaid, ta on kohusetundlik treeningul osaleja ja alati võistkonnale olemas. Spordipisikut on ta levitanud jõudumööda ka Varbola koolis, viies juba aastaid sealses võimlas läbi noorte pallimängutreeninguid.
Toomas on alati abivalmis ka valla võistluste läbiviimisel. Märjamaa võrkpallimeestel on tema kohta öelda ainult häid sõnu.
Kulla Kalso
on Märjamaa naisvõrkpallurite A ja O. Tema juba kergelt alla ei anna. Kreedoks on, et kui mängus pall kinni ei jää, siis saab see kinni löödud. Võistkonna kogenum mängija on oma hea ja stabiilse mänguoskusega eeskujuks, tihti ka innustajaks ja utsitajaks noorematele palluritele. Kulla on meie naiskonna kullatükk.
Andar Plamus
on ujumise peale mihkel. Treener Marge Nummert iseloomustab teda kui väga töökat ja kohusetundlikku treenijat, kellel pole kunagi probleeme treeningutel osalemisega, sellega on ta eeskujuks teistele. Talle on omane alati võtta igast harjutamise korrast maksimum. Andaril on ette näidata mitmeid häid tulemusi ja kindlasti kuuleme tulevikus tema kohta head veel rohkemgi.
Alexander Volmers
on pealtnäha ontlik ja rahuliku loomuga noormees, aga tõstekangi taga ei tunne meest enam äragi. Suur tahe ja pingutus viisid ta oma kehakaalus Eesti kõvemate jõutõstjate seltskonda.
Kolmevõistluse juunioride klassi meistritiitliga võib ta eelmise spordiaasta lugeda igati õnnestunuks. Kui Alexander midagi ette võtab, siis alati professionaalselt ja täie tõsidusega.
Kristiina Raudnagel
on noor energiline ratsatreener, kes on pühendunud meie vallas selle spordiala viljelemisele ja arendamisele, võistleb ise ja viib läbi treeninguid nii noortele kui ka täiskasvanutele. Juurimaa talli ratsutajate headust tuntakse üle Eesti ponide võistlusklassist rakendispordini. Kristiinal on palju häid mõtteid ja plaane ning kõik eeldused Märjamaa ratsutamiskoolkonna loomiseks.
Margit Lindre
on hea ema, hea sportlane ja hea õpilane. Tema treener kiidab, et Margitile võib alati kindel olla, ta annab treeningutes endast maksimumi ega anna kunagi alla.
Ta on püüdlik ja arenemisvõimeline. Margiti edu spordis ja elus on kindlasti seotud tema stabiilse ja positiivse ellusuhtumisega.
Treening viib võiduni ja kindlasti kuuleme Margitist ja tema tulemustest veel sellelgi aastal.
Heino Vanker
on meie spordi raudvara. Oma põhialaks on ta ikka pidanud võrkpalli, on olnud ja on nüüdki omaealiste seas kõva mängumees. On vabatahtlikuna juhendanud võrkpallis noorte treeninggruppe poistele ja neidudele.
Heino jaoks kõrvalalal on ta lauatennises alati kuulunud maakonna paremikku. Mõned aastad tagasi hakkas Heino juhendama nooremat järelkasvu.
Ala on võitmas populaarsust ka täiskasvanute hulgas, ikka ja jälle just tema utsitamisel. Heino on hea organiseerija ja sõna otseses mõttes kõva töörügaja - Märjamaa spordi vabatahtlik eestvedaja. Täname Märjamaa lauatennise edendamise eest.
on spordimees juba kooliaegadest, ta on aastaid väga edukalt Märjamaa jalgpalliesinduses mänginud ja nüüd juba paar aastat ka saalihokimehena ennast tõestanud. Hea meeskonnamängija.
Muidu loomult muhe ja tasane mees muutub palliplatsil võistlushimuliseks ja kompromissituks võitlejaks. Ega muidu palli mängida saakski. Spordipisiku on ta süstinud ka pojasse, kes samuti jalgpalliplatsidel juba tegusid teeb. Andres on tõeline spordimees ja selle toetaja. Täname saalihoki edendamise eest.
Aare Müil
on Märjamaa veoautoralli hing ja lipulaev. Sõidab nagu noor jumal. Tõestust pole vaja kaugelt otsida - eelmise aasta Saaremaa Ralli pani just tema koos paarimehega kinni. Teda iseloomustavad sõnad järjepidevus, tahe ja energia. Aastatepikkuse veoautoralli edendamise eest on tunnustanud teda ka Eesti Autospordiliit.
Täname Aaret kui Märjamaa veoautoralli entusiasti, eestvedajat ja tublist toetajat.
Markos Merisalu
Noorteklassi meistrimedalitele on tal ette näidata ka 2013. a Eesti meistrivõistlustelt esimene koht juunioride ja kolmas koht täiskasvanute klassis, millega ta avas omale ukse ka Eesti koondisesse.
Tema treeneriks on meie maadluskorüfee Harri Koiduste, kes toob Markoses esile hea sümbioosi füüsilisest ettevalmistusest ja andekusest. Täname Märjamaa maadluse edendamise eest.
Joonas Soomre
on lootustandev noor jalgpallur. Pallimängu abc omandas ta treener Mati Püü käe all. Head kehalised eeldused ja tulemuslik treenimine on tõstnud noormehe Eesti noortekoondise U-15 vaatevälja.
Ta on kutsutud osalema Eesti paremate poistega pealinnas toimuvatele talenditreeningutele.
Treener Püü sõnul on Joonas palju muutunud: võtab treeningtööd tõsisemalt ja liigub silmmärgatavalt paremuse poole. Täname Märjamaa jalgpalli edendamise eest.
Marvin Üürike
Ragbiklubi Märjamaa Vikat valis eelmisel aastal oma meeskonna seast hooaja silmapaistvaimaks ja väärtuslikuimaks mängijaks Marvin Üürikese.
Marvini tegutsemine väljakul tagaliini mängijana on ennastunustavalt võitluslik. Ta sümboliseerib Vikati agressiivset kaitsetaktikat. Marvin oskab luua ohtlikke olukordi vastaste jaoks ning viimistleda oma eeltöö punktideks. Ta ei ole mitte ainult koduklubi üks võtmemängijatest, vaid oli ka kõige resultatiivsem mängija Eesti Rahvuskoondise ridades 2013 Ragbi Sevens EM B-divisioni turniiril, kus Eesti saavutas viienda koha.
Viljar Lumi
on Märjamaa Vikati president. Eelmisel aastal tuli klubi Helsinki Midnight Rugby Baltic Bowl võitjaks, Baltic Cup B-divisionis saavutati kõrge II koht ning Eesti Meistrivõistlustel Ragbi Sevens III koht.
