„Põhiline, mis pahameelt tekitab, on loomade reostus. Loomaomaniku kohustus on oma lemmiku järelt koheselt koristada. Arvatakse, et "korraks välja lastud" kassidesse see ei puutu. Linnatingimustes nö tiheasustusalal, tuleb looma pidades arvestada nii lemmiku kui kaaskodanike heaoluga," kommenteeris Võru Linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.
„Võru linnal on leping Varjupaikade MTÜga, kellele edastame saadud info, kaebused. Eelkõige on probleem hüljatud, kodutute kasside ja koertega, aga ka kodudega loomad satuvad varjupaika,"lisas Mett.

Valga Linnavalitsuse linnahooldusameti juhataja Arno Uprus ütles, et kontrollimine ei ole eesmärk omaette, küsimus on selles, kui loom on sattunud hätta või tekitab inimestele probleeme.
„Avalik linnaruum ei ole mõeldud kodu- või lemmikloomade vabapidamiseks. Selline on kogukondlik kokkulepe. Meil, Valgas on ikkagi regulatsiooni mõte see, et reageeritakse ja sekkutakse inimeste sellekohastele signaalidele ja tegutsetakse probleemipõhiselt. Kui leitakse mõni hätta sattunud või probleeme põhjustanud hulkuv koduloom siis püütakse ta kinni ja viiakse varjupaika. Kiip võimaldab tuvastada loomaomaniku ja vajadusel teda sanktsioneerida," ütles Uprus.

Ta lisas, et Valgas viidi möödunud aastal varjupaika üle 300 hulkuva kassi ja nendest on tagasi peredesse läinud 5.

„Praegu kehtiv regulatsioon ei võimalda kohalikul omavalitsusel omanike territooriumil viibivate lemmikloomade kiibistamist ja vaktsineerimist kontrollida. Seda saab teha riiklik Veterinaar ja Toiduamet Loomakaitseseaduse alusel  koostöös politseiga ja omavalitsuse esindajatega. Kohalik omavalitsus saab kontrolli teostada omal initsiatiivil üksnes linna avalikul territooriumil ning kiibi puudumist lemmikloomal ei saa seetõttu kuidagi sanktsioneerida: vaktsineerimata ja kiibistamata looma omanikku ei ole üldjuhul võimalik tuvastada, kui omanik loomale varjupaika järele ei tule," selgitas Arno Uprus.

Ka Rapla vallas ei tohi kassid ja koerad väljaspool omaniku territooriumi liikuda. „Eraldi reide selle kontrollimiseks ei korraldata, aga kui korralise püüdmise käigus osutub püütuks loom, kelle omanikku on võimalik tuvastada, siis maksab püüdmise ja hoidmise eest loomaomanik," ütles Rapla valla keskkonnaspetsialist on Viktor Beresnev.

Vabadust ihkava kassiga peaks kolima Haapsalusse või Kuressaarde

Kassiomanikud võivad loomakese omapäi õue lubada Haapsalus ja Kuressaares. Kindlasti peab aga kass olema steriliseeritud, vaktsineeritud ja nõuetekohaselt märgistatud.

„Meil Kuressaares on tõepoolest leitud, et kasside hoidmine territooriumil on võimatu ja seetõttu on lubatud nõuetekohaselt vaktsineeritud, steriliseeritud/kastreeritud ja kiibitud kass avalikule territooriumile. Loomulikult tekitavad vabalt liikuvad loomad probleeme ja piisavalt konflikte, ning mõte - kassid hoida suletud territooriumil, on iseenesest tervitatav. Oma eeskirjas võime kehtestada aga igasuguseid nõudeid, iseasi, kas nende täitmist oleme suutelised kontrollima ja tagama omavalitsuse nappide vahenditega olukorra kontrolli alla saamise, ostes kallist varjupaigateenust," rääkis Kuressaare Linnavalitsuse heakorra- ja haljastuse spetsialist Katrin Reinhold.

Tema arvates on Eesti veel väga kaugel sellest, et saada aru mõistest "lemmiklooma pidamine": „See on teema, mis vajaks väga palju selgitus- ja õpetustööd. Ja looma pidamise õiguse saamiseks oleks vaja igal kodanikul läbida kursus, nagu auto juhtimisekski, kuidas muidu õpime vastutama ja oskame sotsiaalses keskkonnas üksteisega arvestada. Ehk siis kaoksid Eestist ükskord ära kümned varjupaigad sadade kassidega."