Vaatetorn Merja linnamäele
Ja kui on leitud, ei selgita pruun suur infotahvel veel kõike, sest mäe tekkeloole viitamine ei seleta veel linnamäe ajaloolist tähtsust. Arvestades seda, otsustas Endla Looduskaitseala Sõprade Selts, lähtuvalt PRIA Leaderi projekti pakkumistest, pöörduda projektiga „Merja linnamäe korrastamine“ PRIA poole. Selles aitas meid MTÜ Järvamaa Arengupartnerid tegevjuht Silva Anspal koos mitmete juhatuse liikmetega.
Eelmine Koeru vallavanem Jaago Kuriks andis koos valla volikoguga nõusoleku Merja linnamäe tasuta kasutamiseks Endla Looduskaitseala Sõprade Seltsile. Ka väljastati ehitusluba torni ehitamiseks. Kinnituse saamisel PRIA-st alustati ehituse projekteerimisega OÜ Indegrupi töötaja A. Traksi poolt. Nimetatud organisatsioon lubas ka torni valmis ehitada, kuid loobus. Hinnapakkumise tegi nüüd FIE A. Traks. Temaga tervislikel põhjustel ehituslepinguteni ei jõutud. Kui aega oli kulunud üle poole aasta, saime kaubale Paides asuva Heino Fuksi ehitusfirmaga, kes OÜ Jak-Ehituse alltöövõtjana torni kiiresti valmis ehitas. Tegemist oli väga kvaliteetset tööd tegeva ehitusfirmaga, kes kasutas ka kõrgekvaliteetseid ehitusmaterjale. Sellele hööveldatud ja sügavimmutatud materjalile andis Palivere tehas 60. aastase garantii.
Nõu pidades seltsi juhatuse liikmetega soovitati teha torni pidulik avamine. See otsustati korraldada koos seltsi 13. aastapäeva tähistamisega. Abi palusime selleks Koeru kultuurimajalt ja Koeru Projektilt. Ka seltsi perenaised olid küpsetamisega ametis. Kuigi tee- ja ilmaolud olid kehvad, tuli kohale palju rahvast. Mõningate arvestuste järgi üle 70 inimese. Neile kõigile suurim tänu. Kohaletulijaid tervitasid Koeru vallavanem Aldo Tamm, muinsuskaitse Järvamaa vaneminspektor Tiit Schvede, MTÜ Järvamaa Arengupartnerid tegevjuht Silva Anspal ja MTÜ 4 Küla Seltsi juht Kerli Sirila. Tervituse saatis ka Järva maavanem Tiina Oraste.
Merja linnamäel oli oluline osa vaatlus- ja pelgumäena. Nii jälgiti siit Jaroslav Targa ja ta poja Izsjslavi vägede tegevust 1030.–1061. aastani, mil väed Eestimaalt välja sunniti. Liivi sõja ja Põhjasõja ajal põgenes Koeru kihelkonna rahvas linnamäe ja selle ümbruse rabadesse ja soodesse ning koobastesse. Mägi oli vägede liikumise ja haarangute liikumise jälgimiskohaks ka Teise maailmasõja ajal ja sellele järgneval perioodil. Torni avamisel oli stendil väljas ka illustreeriv ajalooline materjal.
Mis puutub seltsi tegevusaastaid, siis on olnud väga aktiivne osavõtt ekskursioonidest. Nõrgem on loodusõppe tegevus. Vähenenud on osavõtt hoogtööst.
Kõne järel esines Koeru segakoor isamaaliste lauludega. Üritust juhtis Koeru valla aukodanik Uno Aan. Koosolemise lõpetas ühine tervitusjoogi joomine ja pirukate, kookide ja kringli söömine.
Kuigi tornist ei märgatud midagi peale metsa, nagu kirjutati Järva Teataja on-line versioonis, ei teinud rahvas sest numbrit. Binokliga vaadates võib näha palju muidki objekte. Loodame, et pärast vaidlusaluste kuuskede mahavõtmist võivad ajakirjanikud näha ka Silmsi küla.
