Vabariigi alguspäevilt: mälestus


Vennad Remmelid Raudsepa talust Vaskjala külast.
Vennad Remmelid Raudsepa talust Vaskjala külast.Eestielu

Eestimaa on mattunud veebruarikuu tuisku. Jüri kirikuaias on I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalam lumme mattunud.

On aeg mõtisklusteks ajast, kui alguse sai meie, eestlaste, omariiklus.

Talv 1918.

Lõppemas oli I maailmasõda. Eestimaa erinevates paikkondades võimutsesid veel Venemaa ja Saksamaa väeüksused.

Teated Saksa vägede edasiliikumisest 1918. a veebruaris kinnitasid Eesti rahvuslike jõudude kartusi, et kogu Eesti okupeeritakse sakslaste poolt. Samas alustasid võimulolevad enamlased ettevalmistusi Eestist põgenemiseks. Tekkis lühike võimuvaakum ja seda üürikest aega otsustati kasutada Eesti Vabariigi väljakuulutamiseks.

Esimesena kuulutati Eesti iseseisvus välja Pärnus 23. veebruaril 1918.

23. veebruari õhtul toimus Endla teatri rõdult Eesti Iseseisvuse Manifesti ette lugemine. Teatri katusel lehvis sinimustvalge lipp ja tõrvikute valguses luges 31aastane advokaat Hugo Kuusner manifesti ette. Seejärel lauldi üheskoos „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. 2. Eesti Jalaväepolgu 3. pataljoni sõdurid lasid õhku aupauke. 24. veebruari hommikul toimus Pärnus Eesti pataljoni roodude ja komandode rongkäik. Seda võib pidada esimeseks kaitseväe paraadiks Eesti vabariigi ajaloos. Eestimaa Päästmise Komitee residentsiks. Sealt anti välja esimesed päevakäsud ja jagati muid korraldusi.

24. veebruari varahommikul ilmusid trükikojast esimesed Eesti Iseseisvuse Manifestid. Päästekomitee tegi korralduse helistada kirikukellasid ja Iseseisvuse Manifest rahvale kirikukantslitest välja kuulutada. Esmakordselt Eesti ajaloos kõlas altaritelt palve: „Suur ja vägev Jumal, anna meie oma Eesti riigi ja rahva juhtidele tarka meelt ja mõistust, et nad Eesti lippu võiksid igavesti kõrgel kanda!“

25. veebruari varahommikul heisati esmakordselt Pika Hermanni torni sinimustvalge trikoloor.

Keskpäeval toimus pealinnas sõjaväeparaad. Enne selle algust luges Reaalkooli trepil Eesti Iseseisvuse Manifesti ette Päästekomitee poolt ametisse nimetatud Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts.

Pealelõunal hõivasid sakslased Tallinna.

11. novembril 1918 alistus Saksamaa I maailmasõja tulemusena lääneliitlastele.

13. novembril tühistas Lenini poolt juhitav Nõukogude Venemaa valitsus Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu (03.03.1918 Brest-Litovski linnas).

16. novembril 1918. a alustas Punaarmee pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani.

28. novembril tungis Punaarmee üle Eesti piiri. Algas Eesti Vabadussõda.

1918–1920 aasta Rae vallas

Julius Põldmäe dokumentaalse raamatu „Rae vald läbi aastate“ Tallinna linnaarhiivi dokumentide põhjal on Eesti Vabadussõja aegse Rae valla tegemistest protokollid alates 12. detsembrist 1918, s.o ajast, kui Vabadussõda oli kestnud 15 päeva, Saksa okupatsiooni lõppemisest möödunud alla ühe kuu.

Rae vallanõukogu liikmeid oli tol korral 25 ja vallavanemaks Limu külast Härma talust Jaan Selks. Liikmetest olid tuntumad: Rae koolijuhataja Johannes Ratassepp, Rae kooli õpetaja ja Jüri kiriku organist Hans Mets, Vabadussõjas langenud Hans Ternel, Jüri Muusika Seltsi esimees, Jüri koguduse esimees Jaan Põldmäe, Kautjala koolijuhataja Jaan Rass.

1918. aasta üldmobilisatsioon oli viinud vabadussõtta Rae valla kõige nooremad aastakäigud, tagalakaitse võtsid en-dale vanemad mehed. Igasse kogukonda moodustatakse Kaitse Liit.

Maa oli laostunud, mõisamaad söötis, ligi 1000 väikese maa ja maata inimest oli toidupuuduses, paljude talude põllud läbi lõigatud kaitsekraavidega.

Venemaa üldmobilisatsiooniga 1914. a I maailmasõtta läinuist ei tulnud koju tagasi 71 Rae valla meest (25. septembril 1927. a I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussamba avamise aastapäeval peeti Jüri kirkus langenuile hingepalvet ja nimed olid külade kaupa laululehele kirjutatud).

Ajavahemikus 1918 -1920 oli Eesti Ajutise Valitsuse poolt Rae vallast ligi 40 meest Eesti Rahvaväkke kutsutud. Neist 23 langes Eesti Vabadussõjas.

Loe veel

Linnalähedane Rae valla talud pidid vastama Eesti Ajutise Valitsuse üleskutsetele, milles kirjas: „Põllumehed, teie käes on Eesti riigikorra ja valitsuse päästmine, teie käes on vili, sest nälg on kõige suurem hukatuse tooja ja iga valitsuskorra hävitajad … Demokraatlikud vallavalitsused, asuge viibimata kokku ja korraldage vilja kogumist, laadimist ja saatmist, kõigepealt Tallinna. Kauplemine siseturul kartulitega, heinte ja õlgedega on tänasest päevast vaba!“

Vallasnõukogus moodustatakse rekvireerimiskomisjonid igasse kogukonda. Rekvireerimine tähendas taluperemeestele vilja ja toiduainete, hobuste ja vankrite ja muu sundvõõrandamist Vabadussõja nimel.

Ajutise Valitsuse poolt kuulutatakse välja siselaen väärtpaberite vastu.

Punavägi on jõudnud suurtükimürina kaugusele Tallinnast. 1918/ 1919 aastavahetusel on mürsuplahvatused Raele selgesti nähtavad.

8. jaanuari 1919 avaldab „Vaba Maa“ kirja „Äreval ajal Jüri-Raelt“. Selles kirjutatakse maainimeste ärevusest lähenevate lahingute eest, sellest et tuntakse hirmu venelaste võimalikust saabumisest. Kirjas on, et vähe pole ka neid, kes süüdistavad Ajutist Valitsust selles, et rekvireeritakse vilja, riideid ja on pandud peale kohustuslik riigilaen.

Vabadussõja rindel peetud ägedates lahingutes on võetud hulgaliselt sõjavange, keda Sõjaministeeriumi loal oli antud taludesse põllutööle. Rae Vallavalitsuse arhiivitoimikutes on kolme vene sõjavangi ülekuulamise protokoll, kus nad on avaldanud soovi alatiseks elama jääda Rae valda ( Eesti Vabariigis suhtuti sõjavangidesse hästi, neile loodi igati inimlikud elutingimused ning nende õiguseid kaitsti.)

Tartu rahulepinguga (02.02.1920) lõpeb Vabadussõda.

26. septembril 1926. a püstitatakse Rae Vallavalitsuse eestvedamisel ja toetusel, vabatahtlike annetuste abiga Jüri kirikuaeda I maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk. Nõukogude okupatsiooni ajal lõhati mälestusmärk kaks korda. Mälestusmärk taastati 1986. a Jüri Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel.

Monumendi mälestustahvlil on Rae valla kahekümne kolme Vabadussõjas langenu nimed.

Igal 24. veebruaril, alates meie omariikluse uuest algusest, on Rae Vallavalitsus asetanud pärja Jüri kirikuaias langenute mälestussamba jalamile, süüdanud küünlad endistele Rae vallavanematele, Vabadussõjas langenutele ja ka nüüdseks lahkunud Vabadussõjas osalenuile.

Sellel päeval süütavad ka paljud Rae valla põlised elanikud mälestussamba jalamil küünla oma lähedaste mälestuseks, hubases toasoojuses näitavad nad uhkusega oma lastele ja lastelastele koltunud pildialbumitest noorukesi Eesti Kaitseväe mundris mehi, kes kunagi väga ammu elasid Eesti riigi vabaduse nimel ja on meie mälestustes tänaseni.

Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!