Vähem poliitilist kemplemist, rohkem koostööd!

Kaks aastat tagasi 23. oktoobril, kõigest mõni päev pärast koha­likke valimisi, leidsin hilisõhtul oma internetipostkastist koha­liku IRL juhi ettepaneku Türil valitsusliidu moodustamiseks.

Selle lühikese ettepaneku esimene punkt kõlas palju­tähendavalt: „... jaotada Türi vallas poliitilised positsioonid alljärgnevalt ...". Jaotusette­panek iseenesest seisnes selles, et kõigepealt tegi kohalik era­konnajuht ettepaneku iseenda nimetamiseks vallavanemaks ja seejärel oli seal juttu kahe abivallavanema ametikoha sis­seseadmisest. Ja ega seal peale nn poliitiliste positsioonide jaotamise muid ettepanekuid olnudki.

Selleks õhtuks oli muidugi tõsiasi see, et praeguse valitsus­liidu osapooled Reformierakond ja Türi Sotsiaaldemokraatlik Valik olid pikalt arutanud valla arendamise teemasid, alates kultuurimaja ehitamisest, koolireformist ja lõpetades jalgratttateede ja veeprojek­tiga. Võimu jaotamise teema oli mahuka kokkuleppe üks viimaseid asju. Omal moel oli taustal tegutsenud ka IRL, kelle esindajad, alates vallavanema kandidaadist ja lõpetades ko­haliku riigikogulasega, püüdsid tundide kaupa mõjutada voli­kogusse valitud teiste nime­kirjade inimesi enda poole üle tulema. See mõjutamine algas mõnel juhul tundidepikkusest kodusistumisest ja lõppes Mart Laari telefonikõnega mõjuta­tavale. Minu jaoks on olnud see üks räpasemaid kogemusi poliitikas üldse. Ja kõige selle eesmärk oli üksnes võimu juur­de pääsemine.

See kõik meenus paratama­tult, kui kuulsin, et rahvaesin­daja Raivo Pink on algatanud eelnõu ühe abivallavanema koha kaotamiseks. Et kaks aastat tagasi teeks ise ettepa­neku ametite sisseadmiseks ja nüüd lõpetaks ära. Sellest ei tasuks iseenesest justkui suurt numbrit tehagi, kui see ei oleks kohalikule IRL-le iseloomulik ja korduv käitumisjoon. Ühel endale kasulikul ajahetkel hoo­beldakse Türi linna ja valdade ühendamisega ühiseks vallaks, teisel hetkel aga „võideldakse" avalikkust hullutades Türi linna säilitamise eest. Ühtaegu peame järgima IRL ministrite hariduspoliitilist suunda puhta gümnaasiumi sisseseadmi­seks ja gümnaasiumide arvu vähendamiseks ning teisalt arutama ebakonstruktiivseid kohaliku IRL ettepanekuid koolireformiks, mis pole mõel­dud muuks kui ainult tühjaks enesenäitamiseks. Ma ei hak­kagi siin enam rääkima KAPO kaasamise soovist kohalikku poliitikasse.

Niigi on kõik selge: kõik meetodid on head, et olla "poliitiliste positsioonide jao­tamise" juures ja saada võimu. Paraku on see selge jama ajami­ne, mis ei tule kasuks Türi asja ajamisele, vaid muudab sisulist koostööd keerulisemaks. Peaks olema lihtsalt arusaadav, et just selline stiil ei tekita ühegi osapoole vahel usaldust. Ja see on ka põhjus, miks pole pärast kahtesid valimisi täitevvõimu juurde saadud. Ometi oleks kogu Türi valla jaoks tähtis, et keerulistel aegadel tehakse aru­kat koostööd.

Üle kahe miljoni vähenenud vallaeelarve toob juba iseenesest pingeid, sest paratamatu eelar­ve kärpimine ei kergenda kellegi elu. Nendel pingetel mängimine ja koalitsiooni proovilepanek ongi IRL eelnõu tegelik ees­märk. Iseenesest on loomulik, et vallaeelarve kulupool ei tohi sisaldada ebamõistlikke ku­lutusi. Kindlasti ei määra aga nende kulutuste sisu ühe või teise ametikoha nimetus. Ma arvan, et ükskõik missugune oleks kujunenud Türi valla koa­litsioon, oleks seal ikka olnud kaks abivallavanemat. Valla ini­meste jaoks on aga poliitilisest kemplemisest hoopis tähtsam see, kuidas omavalitsus toimib ja kuidas inimesed oma tööd teevad.