Väike-Maarja vald - üks väheseid omavalitsusi maakonnas, kes osales Tourest 2013-l
Väike-Maarja vald on oma turismiinfoga neil messidel juba ligi kümmekond aastat osaline olnud ja püüdnud oma paikkonda laiemalt tutvustada. Meie vald ongi pea ainuke või vähemalt üks väheseid omavalitsusi maakonnas, kes messidel osaleb. Siinseid huviväärsusi on tutvustatud mitmel erineval moel, mõnikord ka n-ö paikkonna elavaid legende Georg Lurichit ja admiral Adam Johann von Krusensterni kaasates.
Tänavusel messil olid meie kandi tutvustaja-rollis Kadri Kopso, Liivika Harjo ja Madis Michelson. Messimaterjali ettevalmistamisele ja messilkäigu õnnestumisele aitasid tublisti kaasa Ene Preem ja Marju Metsman.
Liivika Harjo (L.H.) ja Kadri Kopso (K.K.) jaoks oli see esmakordne messikogemus. Püüame alljärgneva küsimustiku abil nende kogetust ja messil nähtust-kuuldust osa saada ning leida üht-teist kasulikku ja õpetlikku ka paikkonna edasiseks tulusaks turundamiseks.
Millised on vahetud üldised muljed messilt?
L.H.: Muljed on väga head - väga palju messikülastajaid, rohkelt meie piirkonnast huvitatuid, põnevad ja hästi ettevalmistatud eksponendid ning väga olulised on need inimesed, kellega sa koos messile lähed ja messiks ettevalmistusi teed. Aitäh Kadrile, Madisele, Enele ja Marjule! Tore oli koos nendega töötada!
K.K.: Messil oli väga palju rahvast, käis tihe sebimine ja ühkkond oli väga tegus. Omal olid käed-jalad pidevalt tegemist täis ja ega ise ei jõudnudki väga palju ringi käia ja vaadata. Valdav osa külastajatest oli Eestist. Väliskülastajad tundusid põhiliselt olevat Lätist ja Venemaalt, Soomest vähem.
Millist tutvustavat materjali teil messile kaasa võtta oli?
L.H.: Kaasas olid voldikud meie piirkonna vaatamisväärsuste ja matkaradade kohta, seltsimaja juubeliks välja antud raamat, Struve geodeetilise kaare teemalised kruusid ja taldrikud ning Kaarli talu küpsised.
Millel kaasasolevast materjalist kõige enam minekut oli?
L.H.: Kui natuke naljatada, siis kõige enam minekut oli Kaarli talu küpsistel. Aga kui ilma naljata edasi rääkida, siis ongi see väga oluline küsimus, millega inimesed oma laua juures peatuma saada. Toit on üks väga ahvatlev põhjus, miks peatuda, ning siis on juba teisel pool lauda oleva inimese käes kord, et toidult viia jutt oskuslikult sellele, miks tegelikult messile minnakse.Voldikutest jagasime kõige rohkem Kiltsi lossi ja Äntu matkaradade voldikuid.
K.K.: Kiltsi lossi ja Äntu matkaradade vastu tunti väga suurt huvi.
Mille vastu siitkandist suutsite huvi äratada?
L.H.: Need kaks - Kiltsi loss ja Äntu matkarajad - olid ka need, millest me kõige rohkem rääkisime.
Kas küsiti infot ka millegi konkreetse kohta?
L.H.: Minule meenub kohe üks väga konkreetne küsimus seoses Lurichi mälestuse eksponeerimisega, et millal kerkib Väike-Maarjasse Lurichi skulptuur.
Kuidas tundus, kas meie piirkonda teatakse-tuntakse millegi põhjal või paistis kõik külastajatele võõras ja kauge olevat?
L.H.: Mina küsisin mitmelt külastajalt, et kui ma ütlen Väike-Maarja, mis siis meenub, ning vastuseks sain mitmel korral, et Väike-Maarjas on kirik, mis kaotas tormis on torni. Väike-Maarja seostub inimestele ka Lurichiga. Väike- Maarjat tuntakse ka selle poolest, et siit on läbi sõidetud või et aastas korra tullakse surnuaiale oma esivanemate haudadele.
Valdavalt meid siiski ei tunta ning meil on kindlasti veel palju tööd teha, et ennast inimeste mälestustesse sättida.
Kas õnnestus kontakti luua ka mõne turismifi rmaga, kes oleks potentsiaalne turismigruppide siia kanti tooja-suunaja?
L.H.: Väga kindlaid kontakte me ei loonud. Küll aga on mõned väiksemad huvilistegrupid sellel aastal siia kanti kindlasti tulemas.
K.K.: Tänavusuvistel Tallinna merepäevadel on purjelaev Krusenstern taas Tallinna sadamas. Lennusadama kaubandus-turundusjuht pöördus meie poole koostöösooviga. Purjelaevalt käib selle kolme päevaga läbi umbes 10000 külastajat. Oleks väga hea, kui laeval oleks jagada Kiltsi lossi ja Krusensterni kohta teabematerjali ning anda infot, soovitusi ja viiteid selle kohta, milliseid paiku Krusensterniga seoses Eestis külastada. Väga hästi sobiks selleks näiteks admiral Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisi gravüüride postkaardite kogumik.
Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend otsivad oma plaadi „Mõisnik ja lambrine" esitluskohti. Plaadil on lüürilised rahvalaulud, mille teemaks mõisa ja küla vahelised suhted pisut teisest vaatenurgast, kui neid tavaliselt nähakse. Plaadi esitlus sobiks väga hästi Kiltsi lossi ümbrusesse, miks mitte näiteks mõnel külastusmängu „Unustatud mõisad" päeval.
Need olid vaid esialgsed kõnelused koostöövõimaluste üle ning neid teemasid on lähiajal kindlasti vaja edasi arendada.
Koolide huvijuhid otsisid messilt huvitavaid kohti, mida koos õpilastega külastada. Huvi pakkus näiteks Kaanjärv Äntu matkarajal, kus on võimalik mööda laudteed üle järve minna - üsna ekstreemne kogemus ju.
Millist paikkonda tutvustavat materjali oleks vaja juurde soetada tuleva aasta messiks valmistudes?
L.H.: Vaja oleks piirkonna ülest tutvustavat materjali, mis sisaldaks kaarti, vaatamisväärsusi, vabaaja veetmisvõimalusi, söögi- ja majutuskohti.
See tähendab, et tal oleks üks materjal, kust ta saab kõik olulise ja vajaliku informatsiooni, et siin piirkonnas aega veeta.
Kindlasti tasub mõelda meie vallas toimuvate sündmuste kalendri koostamisele. Näiteks Pandivere päev ja sellel päeval toimuv naisekandmise võistlus, võiks olla hea põhjus, et siia kanti tulla ja siin piirkonnas aega veeta. Aga ka Väike-Maarja muusikafestival võiks siia piirkonda tuua külalisi.
K.K.: Messil on tõesti hea võimalus paikkonna sündmusi reklaamida. Selleks peaks tulevaks aastaks koostama pilkupüüdva fl aieri siinsete olulisemate ja huvipakkuvamate sündmuste kohta. Ja kaardid on väga nõutud, need on lausa kõige minevam kaup. Aga need ei saa olla lihtsalt paikkonna geograafi lised kaardid, vaid peavad väga oskuslikult ja loominguliselt kujundatud olema. Ka laste peale tuleks edaspidi mõelda, et neiski huvi tekitada.
Kuidas tundub, kas oleks õigem tutvustada valla huviväärsusi ka edaspidi omaette, teha seda koos PAIKiga või hoopis laiemas koostöös maakonna teiste omavalitsuste-turismifi rmadega?
L.H.: See et Väike-Maarja vald on käinud oma boksiga, on väga hea mõte ja kindlasti paneb see meie valda rohkem märkama.
Koostöö Pandivere piirkonna teiste valdadega on äärmiselt oluline. Kindlasti ei tule ükski külaline siia piirkonda ainult meie pärast, ta võiks ja peaks külastama ka meie naabervaldasid.
Ja kui meie naabervaldasid esindab PAIK, siis on väga oluline, et me teeksime koostööd ja oleksime messil kõrvuti boksides, nagu me seda ka sellel aastal olime.
Väga hea oli suunata inimesi meie juurest edasi Tamsalu lubjaparki või Porkuni paemuuseumisse või Emumäele. Või siis ka vastupidi, et kui külastaja tuli PAIKi boksi juurest, siis oli väga lihtne talle edasi seletada, et kes meie oleme, ning talle eraldi tutvustada PAIK piirkonna kõige suurema valla vaatamisväärsusi. Minu jaoks oli selline kõrvuti töötamine väga loogiline ja lihtne.
Kuna mul on vähe kogemusi, siis ma ei oska hetkel öelda, kui edukas võiks olla messil koostöö teiste omavalitsuste ja turismifi rmadega. Sellel aastal ei olnud Lääne-Virumaa alal ühtegi teist omavalitsust ega ka turismifi rmat. Kõik ülejäänud eksponendid olid konkreetsed objektid või sellel suvel toimuvad sündmused Lääne-Virumaalt.
K.K.: Maakonna messiboksi ruumi peaks otstarbekamalt kasutama ja tutvustajad peaksid paigutama nii, et külastajad pääseksid paremini ligi ning pakkujad ise saaksid kõiki võimalusi maksimaalselt ära kasutada.
Positiivselt mõjus, et Palmse-Sagadi- Vihula teevad koostööd ja olid ühiste pakkumistega väljas, samuti meie läheduses olnud Avinurme Puiduait ja Kohtla kaevanduse park-muuseum Ida- Virumaalt. Kunda seikluspark oli väga atraktiivne.
Mida messilt üldisemalt järgmisteks kordadeks kõrva taha panite?
LH: Veelkord kordan, et meil peaks olema meie valla ülene voldik. Kindlasti peab olema piirkonna kaart. Järgmine aasta tasuks mõelda ka sellele, kuidas meie boksi muuta atraktiivsemaks, et mis oleks see, mis meid iseloomustab ja tõmbab külastajaid ligi.
Vallal tuleks teha koostööd toitlustus- ja majutusteenust pakkuvate ettevõtetega, et järgmisel aastal oleks kindlasti välja pakkuda konkreetsed võimalused toitlustuseks ja majutuseks.
K.K.: Puhka Eestis boksi külastades saime palju ideid, kuidas oma piirkonda edaspidi paremini eksponeerida. Koostöö on oluline, aga ise peab ka väga atraktiivne olema ja silma torkama. Messimuljeid vahendas
