Väinjärve ümbrus meelitab pidutsema
Koeru valla ajalugu risti ja põiki tundva mehe Uno Aani sõnul on tegelikult Väinjärve ääres pidusid peetud juba esimese Eesti Vabariigi ajal. On teada, et vabatahtlikud pritsimehed pidasid Väinjärve kaldal lõbusaid suviseid kokkusaamisi. Kavas oli ka ülejärveujumine.
Nõukogude ajal ei olnud Aani sõnul võimalik Väinjärve äärde puhkama ega ujuma tulla. Väinjärve kallastele oli Udeva sovhoos rajanud veelindude kasvatuse. Ka Väinjärve kallas praeguses rannas oli soine ja mudane. Kuuekümnendate aastate algul otsustasid Udeva ja Koeru sovhoosi, Majaka ja Tee Kommunismile kolhoosi ning Koeru Autoremonditehase juhid ning spordija kultuurirahvas hakata korrastama Väinjärve randa, et seal oleks inimestel võimalik puhata, ujuda ja ka pidusid pidada. Hakati võsa raiuma, järvejääle veeti sadakond koormat liiva, rajati esimesed sillad ja vettehüppetorn.
1967. aasta suvel korraldati koos ka esimene pidu. Kavas olid rahvuslikud spordialad, köie- ja vägikaikavedu ning sangpommirebimine. Teiste hulgas võistlesid pritsimehed ja ujujad. Õhtul esinesid külla kutsutud kultuuriinimesed. Seda pidu peetakse Väinjärve veepidude alguseks.
Aastatega on muutunud veepidude korraldajad ja kavad. Palju aastaid korraldas pidusid Udeva sovhoos koos Koeru spordi- ja kultuuriinimestega ning Väinjärve Seltsimaja ühiselt Koeru vallavalitsusega. Nüüd juba palju aastaid on veepeo korraldajateks olnud Koeru Kultuurimaja ja vallavalitsus. Peod on aastatega kasvanud rahvarohkeks ja peo kavad muutunud mitmekesisemaks. Kõige kauem on kavas püsinud ülejärveujumine ning ümberjärvejooks. Uno Aani sõnul on olnud aastate jooksul Väinjärve veepeo eestvedajateks palju inimesi: Evald Leppoja, Taavi Hallimäe, Helvi Kerem, Andrus Karro, Aino Johanson, Lembit Arula, Tõnu Maiste, Mihkel Kärner, Aulo Härm, Toomas Aan, Vahur Palu, Annika Aava, Tõnu Kallasmaa ja paljud teised. Ta ise olnud oma 30 korda Vetevanaks, kes peo kulminatsioonina koos näkineidude ja nn „maratööridega" veepeole saabub.
Uno Aani teada pole olnud ühtegi aastat, kus veepidu oleks ära jäänud. Vaid üks kord, kui päevane programm oli lõppenud ja ka Neptun koos saatkonnaga oma programmi lõpetanud, algas tohutu äikesevihm. Pidulised, keda võis olla tookord järvekaldal ligi tuhatkond, jooksid laiali. Kultuuriprogrammi otsustati üle viia Väinjärve mõisa saali. Mõne aja pärast äikesevihm lõppes, päike tuli välja, rahvas tuli tagasi ja pidu jätkus järvekaldal kuni hommikuni.
Aanil on hea meel, et Väinjärve ääres niipalju aastaid on suudetud neid pidusid korraldada. „Väinjärve veepidu on Koeru visiitkaart. Tore, et järve ümbrus on praegu heas korras, on ujumisja paadisillad, mänguväljakud, telkimispaigad, parkimisväljak, toidu ostmise võimalus, muru korralikult niidetud," kiidab Uno.
