Huvilisi võttis vastu kolm"mõisapreilit", kellest kaks tutvustasid nii eesti kui vene keeles mõisa värvikat ajalugu. Mõne minutiga läbisime kuunaril Zarja Eduard von Tolli Sannikovi maa avastusretke, mis tegelikus elus kestis kaks aastat 1900-1902. Võimalus oli nn polaarretke käigus sõita kelgukoerterakendiga, polaarkajakiga, lasta alla liumäest või mängida lumesõda. Uskuge või mitte, seda me kõike tegime.

Puuteekraani vahendusel saime" mõisahärradele" esitada küsimusi, millele näitlejad jagasid vaimukaid vastuseid. Samuti ei puudunud seinalt suure kaardi peal nende sugupuu. Võimalus oli ka ühes toas tutvuda baltisaksluse rolli ja tähtsusega Eesti ühiskonnas.

Elevust tekitas 18.-19.sajandi rõivaste proovimine. Seal jäime ka pikemaks toppama. Allakirjutanule pakkus veel huvi järgmises toas proovida sule ja tindiga gootikirja, mis on üks ladina kirja stiilidest.

Midagi kodustele kingiks või endale mälestuseks oli võimalik osta mõisapreilide käest. Veel jäätisega suu magusaks, mida nautlesime juba õues. Ilm oli päikesepaisteline ja kaunid roosid ning mõisaallee saatiski meid peatselt koduteele.

Juttu jätkus kauemaks, sest paljud vanavanemad tuletasid meelde killukesi sellest kandist. Mõned rõõmustasid selle üle, et said üle hulga aja kodust välja. Hingesoojust tekitas erinevate kantide ja erinevas eas vanavanemate lahe suhtlemine.