Valdade liitumine sai teoks
Uue, peale tänavu 20. oktoobril toimuvate kohalike omavalitsuste volikogude valimisi moodustatava kohaliku omavalitsuse üksuse nimeks saab Lääne-Nigula.
Protsess oli keeruline, mitmetahuline ja kurnav ning ähvardas mitmel puhul katkeda, kuid arvestades osapoolte kohati vastandlikke huvisid, väga laia teemadepaketti ja kaasnevat emotsionaalset fooni, sujus kõik ladusalt. Tänu sellele, et protsess oli tempokas, ei suutnud seda mõjutama asuda suur poliitika ja minu arvates oli see tulemuse saavutamisel kaalukaks põhjuseks.
Võtan veelkord lühidalt kokku selle, milles kokku lepiti. Nagu juba märkisin, saab uue valla nimeks Lääne-Nigula vald. Pikalt käibel olnud nimi Põhja-Läänemaa vald taandus, kuna leiti, et nimi ei ole suupärane ega kanna identiteeti.
Tekib täiesti uus omavalitsus. Tegemist ei ole liitumis- vaid ühinemisprotsessiga, seega ei jää juriidiliselt ükski osapool domineerima. Uue volikogu liikmete arv saab olema 17, mis on suurem seadusega lubatud minimaalsest võimalikust, kuid peaks tagama suurema kaasatuse ja demokraatlikkuse. Uue vallavalitsuse kui organi koosseisu arvatakse iga senise omavalitsuse territooriumilt vähemalt üks esindaja. Vald saab uue sümboolika, mille kujundamiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Läbivaks väärtuseks ühinemislepingus sai mõte, et mitte kellelgi, olgu siis tänase valla süsteemis töötav inimene või memmeke metsakülast, olukord ei tohi haldusterritoriaalsete muudatuste tõttu halvemaks minna.
Kõik senised toetuste ja palkade määrad ühtlustatakse vähemalt kehtiva kõrgema määrani. Kui mõni omavalitsus täna mingeid toetusi (nt matusetoetus) ei maksa, siis uus omavalitsus peab need ühtselt sisse viima. Kõige esmaselt ühtlustataksegi sotsiaalvaldkonna toetused. On üsna selge, et koheselt peale valimiste päeva kõiki seniseid praktikaid ühtlustada pole võimalik, siin määrab olulist rolli majanduslik võimekus, samuti erinev administratiivne käekiri. Aga paari aasta jooksul peaks teenused valla mistahes nurgas olema ühetaolised. Oluline on see, et kõik täna toimivad hallatavad asutused jätkavad oma tegevust järgneva nelja aasta ehk ühinemislepingu kehtivusaja jooksul. Ühtegi kooli, lasteaeda ega muud funktsioneerivat üksust ei likvideerita. Senised toetused spordile, seltsitegevusele ja kultuurile säilivad.
Parenema peaks laste võimalused huvihariduse omandamisel. Investeeringute kava näeb Ristile ette kolme objekti. Nendest kaks on varasemalt fondidest rahastamisotsuse saanud, kuid omafinantseeringu puudumisel välja ehitamata noortekeskus ja koolimaja aulabloki remont. Kolmandaks ja kõige mahukamaks objektiks sai Risti aleviku veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitustööd, mis sisaldab Jaama tänava piirkonna torustike paigaldust, Lihula mnt joogiveepumpla veetöötlust ja asula reoveepuhasti rekonstrueerimist. Selle objekti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamisotsus on kahjuks tänini Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt tegemata ja seega on ta kavas tinglikuna. Aga lootus on. Ühinemistoetust, mida kokku on 450 000 eurot, kasutatakse eelnimetatud investeeringute teostamiseks, ühtlustamiste läbiviimiseks, süsteemide integreerimiseks ja muudeks ühekordselt vajalikeks ühinemisega seonduvateks toiminguteks.
Kui vaadelda rahva huvi ja aktiivsust ühinemisprotsessi suhtes, siis pigem oli see leige: viiel toimunud rahvakoosolekul osales kokku 156 inimest, sealjuures kõige arvukam oli osalus väikeses Nõva vallas. Oma arvamust avaldas rahvaküsitlusel kolmes vallas kokku 493 inimest.
Kõige aktiivsem oli Risti rahvas, kelle 753 valimisealisest isikust käis hääletamas 20,7 % ehk 156 inimest. Taeblas oli osalusaktiivsus 11,7% ja Orul 13,5%. 362 inimest ehk 73,4% hääletamisel osalenutest toetas ühinemist. Seda võib lugeda valdavaks enamuseks.
Uue omavalitsuse volikogu valimised toimuvad ühes ülevallalises ringkonnas. Kes ja kuidas uut valda juhtima hakkab sõltub eelkõige valija tahtest. Samas oli ühinemist ette valmistanud komisjon üsna üksmeelne selles, et arvestades valla väikest asustustihedust peab avalik teenus kättesaadav olema seal, kus seda vajatakse. Et võim ei kaugeneks plaanitakse rakendada kaasaegseid nutikaid lahendusi. Sama on demokraatiaga - valija hääl peab vajadusel saama kõlada tihedamini, kui kord nelja aasta tagant. Võim peab olema detsentraalne, demokraatlik, kaasav, edumeelne ja ajastule omaselt modernne. Ehk saab ka nii olema.
Lõpetuseks mõned arvud: kokku elas moodustuva omavalitsuse territooriumil rahvastikuregistri andmetel tänavu aasta alguse seisuga 4288 inimest. Valla territooriumi pindalaks on 506,6 km2. Tegemist on ligikaudu 22% Läänemaa pindalast kus elab ca 17% maakonna elamikest. Minult on küsitud, miks Te annate vabatahtlikult käest võimu? Siin saab olla ainult üks vastus: võim ei saa olla juhtide vaid rahva käes. Võimu ei saa teostada selle hoidmiseks vaid selle abil tuleb teenida rahvast. Ja rahvas on juba ammu oodanud muutusi. Ka Nõva kõrvale jäämine oli omamoodi demokraatia ilming, iseasi on, kui kaua sealne kogukond suudab iseseisvalt toime tulla.
Klassikute ütlusel on leiva kõrvale vaja ka tsirkust. Tänavune suvi saab tõsise avapaugu Risti vallas toimuvate jaanitulede näol. Tõenäoliselt maakonna võimsamatel pidudel astuvad üles ansamblid Meie Mees ja Kukerpillid. Kohalike kogukondade võimekus korraldada sellise mastaabiga üritusi annab mulle küll kindlustunde, et vald ei jää juhtimata.
Kauneid suveelamusi!
